Uushansapanga ohtlik ambitsioon

Sõltumata sellest, kas Hoiu- ja Hansapanga liitumine saab teoks sünergiast ja globaliseerumisest mõtisklevate pankurite ühistöö viljana või Olari Taali ja Aare Kilbi jt Hoiupanga juhtide soovist päästa emissiooni päästmiseks kulutatud kümned miljonid isiklikku raha, tekib uue hiigelpanga näol uus ja ülitugev poliitiline jõukeskus, millest sõltub nii Eesti Pank kui ka Toompea. Ei saa välistada, et just see ongi suurpanga tekitajate kandev motiiv.

Pole saladus, et Hansapank oli kaudselt seotud Reformierakonna loomise ja rahastamisega. Kuid võimu haaras ikkagi Tiit Vähi juhitud Koonderakond, kelle ambitsioon oli valitseda pankuritest sõltumatult. Siim Kallase väljaastumisega kabinetist tõrjuti hansapankurid otsustajate ringist veelgi kaugemale. Õli valasid tulle Eesti Panga ja valitsuse koostöös sündinud otsused eelarvevahendite riigist väljaviimise ja uute rangete panganormatiivide kehtestamise kohta.

Nii Hansa- kui Hoiupanga juhte tabas ebameeldiva ootamatusena Ühispanga kiire esilekerkimine. Jõudis ju «uue aastatuhande panga» bilansimaht korraks isegi Hansapanga omast ette. Ain Hanschmidt on kadestamisväärse järjekindlusega meelitanud personale confidentiale hoole alla riigi- ja omavalitsuste raha. Taali ja Tamjärveni jõudis teadmine, et maavillased riigiametnikega sõbrustavad rahvatantsijad kipuvad neist ette rebima. Uushansapanga tekkimisega luuakse kõik eeldused eeltoodud murede lahendamiseks. Liivalaia tänavas on piisavalt raha ja nutikust, et viia järgmistel parlamendivalimistel võiduni see erakond, kes nende huvisid esindab. Uus pank ei pruugi enam väljagi teha Eesti Panga sekkumisaktsioonidest. Iga püüde peale kuidagi neid ohjeldada kutsutakse Vahur Kraft Tamjärve juurde vaibale ning dikteeritakse talle omad soovid.

Meeldib see Kraftile või mitte, aga hiigelpanka kuidagi ohjeldada on sisuliselt võimatu. Kõigele lisaks surutakse Ühispank ühte ritta Tallinna, Foreks- ja Maapangaga, kelle eksistentsi tingimused hakkavad suuresti sõltuma suurpanga heatahtlikkusest.

Hansapank saab enda kätte ka hoovad, millega majandust tervikuna kuumendada või jahutada, juhtida investeeringuid, suunata erastamist ja kujundada riigieelarvet.

Kui ülaltoodud stsenaarium tõeks osutub, siis võib loota, et valitsuse ja parlamendi otsused muutuvad kraadi võrra arukamateks.

Näiliselt säilib Eestil ka Euroliitu pürgiva väikeriigi jaoks oluline demokraatia. Kõik oleks ju väga ilus, kui ajaloos poleks lõputut arvu näiteid absoluutse võimu paratamatust korrumpeerumisest. Ka kõige paremate kavatsustega loodud raha- ja võimumonopol hakkab varem või hiljem tegutsema ühiskonna huvide vastu.

Kui asjaosaliselt toodud arutluskäigu kommenteerimist paluda, siis kohtaks sealtpoolt üleolevat naeratust ja juttu maailmamajanduse üldisest globaliseerumisest, filantroopiast, filosoofilisest kirjandusest, looduse kaitsmisest ja muust ilusast, mis teeb pankuritest inimestest kõrgemalseisvad olevused, kellele eelpoolkirjutatud jumalakartlikud vallatused võõrad on. Nii et palun andestust, kui kahtlustan neid iseenda inimliku rikutuse piirides.

Igor Rõtov on viimased viis aastat töötanud Äripäeva peatoimetajana.