Siimann vaeb preemiaafääri

Valitsuse pressibüroo direktor Juhan Kivirähk ütles, et peaminister Mart Siimannile tulid ministrite vabariigi aastapäeva preemiate väga suured erinevused üllatusena. Et aga mitte ajalehe veergudel asja selgitada, võtab ta selle teema üles valitsuse istungil, edastas Kivirähk. «On selge, et ametnikke on vaja stimuleerida, kuid selles võiksid olla rakendatud ühtsemad printsiibid,» väitis Kivirähk.

Peaministri majandusnõunik Heido Vitsur ütles, et kui ministeeriumitel tekivad nii erinevad võimalused preemiate maksmiseks, on see järjekordne tõend, et riigieelarve koostamisega pole meil kõik korras. Ministeeriumitele tuleb hakata raha eraldama töö ja ülesannete järgi ning siis kaob ülearu suurte preemiate maksmise võimalus ära, väitis Vitsur.

Tsentraliseeritud preemiate määramine ja väljamaksmise kontroll väljaspool ministeeriumit ei tee olukorda Vitsuri sõnul eetilisemaks. Kui palgafondi on lahedalt käes, saadakse see raha muudel põhjustel, kas puhkusetoetuse või lisatasudena hajutatult nagunii kätte, arutles Vitsur.

Paljudes ministeeriumides võimaldab palgafond suuremaid kulutusi inimese kohta tänu vakantsetele töökohtadele, mis eelarve koostamisel arvesse lähevad. Rahandusministeeriumi eelarve osakonna juhataja Ants Liiver ütles, et temale annab eelarve koostamisel koosseisu ette minister ning tema pädevuses ei ole seda arvu muuta. «Eks siis minister ise tea, kas maksta vakantsete kohtade arvel suuremat palka või hoida tööl rohkem inimesi, kellele maksta vähem palka,» ütles Liiver.

Leimanni preemia tasandab tema makse

Majandusminister Jaak Leimann ütles endale määratud 16 800kroonise aastapäeva preemia kohta, et on erafirmas töötades maksnud väga suurtes summades üksikisiku tulumaksu, mistõttu ei näe eetilist vastuolu ministrina seda raha preemiana n-ö osaliselt tagasi saada.

«Veel ülemöödunud aastal teenisin erasektoris nii hästi, et maksin mullu makse nii palju järele, et mu maksud olid ligikaudu sama suured kui mu teenistus riigisektoris,» rääkis Leimann esmaspäeval mobiiltelefonivestluses.

Leimann viibib terve selle nädala korralisel puhkusel väljaspool Eestit.

«Ma olen nagunii teel tagasi erasektorisse,» jätkas Leimann. «Ma arvan, et see raha, kui neilt maksud maha võtta, pole mingi superraha ministri töö eest.»

«See preemia on praegu viletsa palgasüsteemi hädast väljaaitamine,» lausus Leimann.

Ta lisas, et preemiat poleks üldse vaja, sest erasektoris makstakse preemiaid üliharva või ainult eduka töötulemuse eest.

Jaak Leimanni sõnul on kindlasti õigem, kui ministri premeerimise otsustab ministeeriumist sõltumatu asutus.

Majandusministeeriumis määras kõigile töötajatele ja ministrile astmepalgasuuruse preemia kantsler Margus Leivo. Minister omakorda määras astmepalgasuuruse preemia Leivole.

«Kantsler tegi ettepaneku määrata preemia personalile, kuna meil palgafondi on. Siis me natuke arutasime ja mina mõtlesin, et kas kõigile ikka võrdselt määrata ja kuidas oleks õigem,» selgitas Leimann. Otsustati, et kuna tegemist polnud töösaavutuste preemiaga, on see pigem palgalisa ja kõik saavad raha võrdsel alusel.

Palgafondi on tema sõnul seetõttu, et ministeeriumist on hulk inimesi koondatud. Vakantsete kohtade arvel saab preemiat maksta.

Küsimusele, kas ja kui suure jõulupreemia tema isiklikult viimastel pühadel sai, vastas Leimann: «Mis me siin minevikust räägime. Ma arvan, et sel aastal, kui hästi läheb, saame jõulupreemiat. Aga ega ei ole kindel, sest sõltub, kuidas aasta läheb ja kui väikse arvu inimestega me peame hakkama saama.»

Kantsler Margus Leivo ütles hiljem telefoniusutluses, et ministeeriumi töötajad said ka viimaste jõulude ajal astmepalgasuuruse jõulupreemia. Opmann ei teadnud midagi

Rahandusminister Mart Opmann talle määratud preemiaraha kohta kommentaari ei andnud.

Opmanni eest jagas selgitusi kantsler Agu Lellep, kes seaduse järgi on ministrile preemiaraha määraja. Lellep ütles, et minister oli nädala algul seatud olukorda, kus sai oma kuupalgasuurusest aastapäevapreemiast teada alles esmaspäevasest Äripäevast. Lellep kinnitas, et Opmann reageeris lehest loetule esmaspäevahommikusel nõupidamisel väga emotsionaalselt. «Oleks kena, kui ta saaks preemiast teada maja siseselt, mitte ei peaks seda ajalehest lugema,» tunnistas Lellep.

Samas õigustas Lellep preemiaraha suurust veel teisegi tähtpäevaga, mis rahandusministeeriumil eile oli. «Nimelt anti 18. veebruaril 1918 välja päevakäsk, millega nimetati ametisse esimene rahandusminister,» tuletas kantsler meelde vabariigi 80. aastapäevaga paralleelset pidupäeva rahandusministeeriumis. Lellep nõustus, et eetilisem oleks ministrile preemia määrata ministeeriumi väliselt, nagu maavanematele, kelle raha üle otsustab riigisekretär. Lellep lisas, et ministeeriumi palgafondi suhtes ei saa keegi teine otsuseid teha, kuna ministeeriumil on vabadus oma palgafondi piires palgapoliitikat kujundada. Ministeeriumi palgafond lubas aastapäevaks palgasuurust preemiat maksta, sest aasta algul tõsteti palka minimaalselt.