Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maapank jagas hiigeltagatisi

    Hüvitusfond on saanud nõuete tagatisena Maapangalt väga suure pandi

    Hüvitusfondi deposiidi suurus Maapangas oli panga sulgemisel 8 miljonit krooni. Selle kõrval kasutas Hüvitusfond Maapangas 6 miljoni kroonist arvelduskrediiti.
    «45 miljoni kroonine laenude pant kehtib ajast, kui Hüvitusfondi deposiidid olid samas mahus,» sõnas Hüvitusfondi juhatuse liige Kalev Raidjõe kolmapäeval. «Pant kehtib juba paar aastat ja paljusid laene pole Maapangas enam täna olemas,» lisas Raidjõe.
    Raidjõe sõnul pärinevad pandid ajast, kui Hüvitusfond ei tohtinud ise laene välja anda ja raha laenati välja Maapanga eelkäija Virumaa Kommertspanga kaudu. Hüvitusfond paigutas laenudeks mõeldud summa laenuperioodiks deposiidina Virumaa Kommertspanka.
    Hüvitusfond sai tollal paigutada raha pikaajalisele hoiusele madalama intressiga, pannes selle kümne protsendiga panka intressi teenima ja pank teenis kasumit, laenates raha paar protsenti kallimalt edasi, selgitas endine Hüvitusfondi ja praegune Maapanga jurist Siiri Ladva.
    Hüvitusfondi deposiidi arvel väljastas Maapank laene ka Hüvitusfondi töötajatele. Poole miljoni kuni miljonikrooniseid eluasemelaene on Maapangast saanud Kalev Raidjõe, Hüvitusfondi juhatuse esimees Arle Mölder ja fondi endine arendusjuht Angelika Koha. Viimane neist töötab praegu Forekspanga arendusdirektorina. «Suurusjärk alla miljoni on enam-vähem õige,» tunnistas oma laenu kohta Angelika Koha. «Mind isiklikult ei tee miski murelikuks, sest pole vahet, kellele laenu tagasi maksta,» lisas ta.
    Samas ütles Koha, et vaevalt võtab Hüvitusfond töötajate laenud üle, pigem lähevad need koos deposiitidega üle teise panka.
    «Suurusjärk on õige,» kinnitas ka lühikest aega Maapanga juhatuse esimehena töötanud Kalev Raidjõe kaks ja pool aastat tagasi saadud eluasemelaenu. Raidjõe ütles, et temal jäi Maapanga sulgemisel panka kinni viimase kuu palk, mis katab eluasemelaenu kolme kuu intressid.
    Ligi poole miljoni kroonise laenujäägiga Raidjõe ei nõustunud. Tema väitel on tema tasumisele kuuluv laenujääk praegu 300 000--400 000 krooni.
    Maapanga panditud varad avalikustas esmaspäeval riigikogus esinenud rahandusminister Mart Opmann. Tema andmetel on Maapank pantinud Hüvitusfondile 45 miljonit krooni ja panga peahoone, kus asuvad ka Hüvitusfondi ruumid.
    «Maja pantimine oli finantstehing, millest ma ei tea midagi,» väitis Kalev Raidjõe.
    Maapanga peahoone on kõigi võlanõuete katteks panditud Hüvitusfondile kaks aastat tagasi enne deposiidi paigutamist Leedu Snorase panka, lausus Maapanga praegune juhatuse esimees Tiit Arge.
    Kalev Raidjõe kinnitas, et peale 8 miljoni kroonise deposiidi oli Hüvitusfondil kasutada Maapangast ka 6 miljoni kroonine arvelduskrediit, mis on Maapanga praegune nõue Hüvitusfondi vastu. Samas pidas ta nõuete tasaarveldamist ainult teoreetiliseks võimaluseks.
    «Sõltub pankrotihaldurist, aga praktiliselt ei pruugi see nii minna,» kommenteeris Raidjõe nõuete tasaarveldamist.
    Tallinna linnakohus algatas kolmapäeval Maapanga pankrotimenetluse ja kinnitas panga ajutiseks pankrotihalduriks Maire Armi. Kohus määras eelistungi toimumise ajaks 19. augusti. Selleks ajaks peab pankrotihaldur selgitama välja Maapanga vara ja kohustused.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Leslie Leino: on aeg hämarate Hiina ettevõtete taust läbi valgustada
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Inglise keskpank kavatseb karmistada krüpovaluuta reegleid
Inglise keskpanga sõnul näitab krüptovarade väärtuse 2 triljoni dollari suurune langus turu haavatavust ning vajadust karmima õiguskaitse ja regulatsiooni järele, vahendab Bloomberg.
Inglise keskpanga sõnul näitab krüptovarade väärtuse 2 triljoni dollari suurune langus turu haavatavust ning vajadust karmima õiguskaitse ja regulatsiooni järele, vahendab Bloomberg.
Kasvuekspert: lühiajaline mõnu tekitab halbu harjumusi
Lühiajaline mõnu kipub alati võitma pikaajalisi eesmärke ning see on põhjus, miks inimesed ei saa lahti halbadest harjumustest, selgitas kasvuekspert Indrek Saul.
Lühiajaline mõnu kipub alati võitma pikaajalisi eesmärke ning see on põhjus, miks inimesed ei saa lahti halbadest harjumustest, selgitas kasvuekspert Indrek Saul.
Läti pensionivarade haldaja INDEXO liitub IPO kaudu börsiga, esitades panganduse valdkonnale väljakutse
Oma uuendusliku lähenemisega Läti pensionituru segi paisanud Läti pensionivarasid haldav ettevõte INDEXO võtab nüüd sihikule panganduse valdkonna. See on lühidalt INDEXO IPO peamine sõnum. Praegu toimub aktsiate märkimine, mis lõpeb 11. juulil. IPO käigus väljastab INDEXO kokku 535 000 aktsiat, mille eesmärk on koguda ligikaudu 7,49 miljonit eurot. Aktsia hind on 14 eurot.
Oma uuendusliku lähenemisega Läti pensionituru segi paisanud Läti pensionivarasid haldav ettevõte INDEXO võtab nüüd sihikule panganduse valdkonna. See on lühidalt INDEXO IPO peamine sõnum. Praegu toimub aktsiate märkimine, mis lõpeb 11. juulil. IPO käigus väljastab INDEXO kokku 535 000 aktsiat, mille eesmärk on koguda ligikaudu 7,49 miljonit eurot. Aktsia hind on 14 eurot.
Karm kliimapoliitika Hollandis vallandas üleriigilise protestilaine Protestid häirivad teekonda Schipholi lennujaama
Eelmisel teisipäeval otsustas Hollandi valitsus drastiliselt vähendada kasvuhoonegaaside hulka oma põllumajandussektoris, mis vallandas üleriigilise protestilaine.
Eelmisel teisipäeval otsustas Hollandi valitsus drastiliselt vähendada kasvuhoonegaaside hulka oma põllumajandussektoris, mis vallandas üleriigilise protestilaine.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.