Maapank jagas hiigeltagatisi

Hüvitusfondi deposiidi suurus Maapangas oli panga sulgemisel 8 miljonit krooni. Selle kõrval kasutas Hüvitusfond Maapangas 6 miljoni kroonist arvelduskrediiti.

«45 miljoni kroonine laenude pant kehtib ajast, kui Hüvitusfondi deposiidid olid samas mahus,» sõnas Hüvitusfondi juhatuse liige Kalev Raidjõe kolmapäeval. «Pant kehtib juba paar aastat ja paljusid laene pole Maapangas enam täna olemas,» lisas Raidjõe.

Raidjõe sõnul pärinevad pandid ajast, kui Hüvitusfond ei tohtinud ise laene välja anda ja raha laenati välja Maapanga eelkäija Virumaa Kommertspanga kaudu. Hüvitusfond paigutas laenudeks mõeldud summa laenuperioodiks deposiidina Virumaa Kommertspanka.

Hüvitusfond sai tollal paigutada raha pikaajalisele hoiusele madalama intressiga, pannes selle kümne protsendiga panka intressi teenima ja pank teenis kasumit, laenates raha paar protsenti kallimalt edasi, selgitas endine Hüvitusfondi ja praegune Maapanga jurist Siiri Ladva.

Hüvitusfondi deposiidi arvel väljastas Maapank laene ka Hüvitusfondi töötajatele. Poole miljoni kuni miljonikrooniseid eluasemelaene on Maapangast saanud Kalev Raidjõe, Hüvitusfondi juhatuse esimees Arle Mölder ja fondi endine arendusjuht Angelika Koha. Viimane neist töötab praegu Forekspanga arendusdirektorina. «Suurusjärk alla miljoni on enam-vähem õige,» tunnistas oma laenu kohta Angelika Koha. «Mind isiklikult ei tee miski murelikuks, sest pole vahet, kellele laenu tagasi maksta,» lisas ta.

Samas ütles Koha, et vaevalt võtab Hüvitusfond töötajate laenud üle, pigem lähevad need koos deposiitidega üle teise panka.

«Suurusjärk on õige,» kinnitas ka lühikest aega Maapanga juhatuse esimehena töötanud Kalev Raidjõe kaks ja pool aastat tagasi saadud eluasemelaenu. Raidjõe ütles, et temal jäi Maapanga sulgemisel panka kinni viimase kuu palk, mis katab eluasemelaenu kolme kuu intressid.

Ligi poole miljoni kroonise laenujäägiga Raidjõe ei nõustunud. Tema väitel on tema tasumisele kuuluv laenujääk praegu 300 000--400 000 krooni.

Maapanga panditud varad avalikustas esmaspäeval riigikogus esinenud rahandusminister Mart Opmann. Tema andmetel on Maapank pantinud Hüvitusfondile 45 miljonit krooni ja panga peahoone, kus asuvad ka Hüvitusfondi ruumid.

«Maja pantimine oli finantstehing, millest ma ei tea midagi,» väitis Kalev Raidjõe.

Maapanga peahoone on kõigi võlanõuete katteks panditud Hüvitusfondile kaks aastat tagasi enne deposiidi paigutamist Leedu Snorase panka, lausus Maapanga praegune juhatuse esimees Tiit Arge.

Kalev Raidjõe kinnitas, et peale 8 miljoni kroonise deposiidi oli Hüvitusfondil kasutada Maapangast ka 6 miljoni kroonine arvelduskrediit, mis on Maapanga praegune nõue Hüvitusfondi vastu. Samas pidas ta nõuete tasaarveldamist ainult teoreetiliseks võimaluseks.

«Sõltub pankrotihaldurist, aga praktiliselt ei pruugi see nii minna,» kommenteeris Raidjõe nõuete tasaarveldamist.

Tallinna linnakohus algatas kolmapäeval Maapanga pankrotimenetluse ja kinnitas panga ajutiseks pankrotihalduriks Maire Armi. Kohus määras eelistungi toimumise ajaks 19. augusti. Selleks ajaks peab pankrotihaldur selgitama välja Maapanga vara ja kohustused.