Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Usaldus mõraneb

    Hüvitusfond teenis selle aasta esi-mesel poolel 92,2 miljonit krooni kahjumit. Suure kahjumi põhjustas aktsiaportfelli allahindamine.
    Avaldatud majandustulemused vähendavad Äripäeva arvates Hüvitusfondi usaldusväärsust. Arvestades Hüvitusfondi obligatsioonide ostmisega kaasnevaid riske, on obligatsioonidelt makstav 7% suurune garanteeritud intress liiga väike.
    Hüvitusfondi laekub 45% riigivara ja maa ning 25% munitsipaalvara erastamisest saadud rahast. Seda raha võib fond kasutada ettevõtjate krediteerimiseks, väärtpaberite soetamiseks, kinnisvaratehinguteks.
    Hüvitusfondi asutamise eesmärk oli obligatsioonide emiteerimise abil korjata kokku ja kustutada võimalikult palju erastamisväärtpabereid (EVP). Rahandusministeerium lootis nii kustutada 4 miljardit EVP-krooni. Enne täna lõppevat kaheteistkümnendat võlakirjade emissiooni oli fondi paigutatud aga ainult 1,43 miljardit EVP-krooni.
    Seda, et Hüvitusfond pole erastamisest laekunud raha kasutanud eesmärgipäraselt, näitab suur vahe emiteeritud obligatsioonide ja fondi varade vahel. Emiteeritud obligatsioonide koguväärtus on 418 miljonit krooni ja fondi varade koguväärtus 1,7 miljardit krooni. Mida rohkem obligatsioone fond väljastab, seda suuremaid kohustusi ta enda kanda võtab. See võib olla ka põhjus, miks juhtkond on sellesse tegevusse suhtunud nii passiivselt.
    Vähene võlakirjade emiteerimine on kivi eeskätt poliitikutest koosneva Hüvitusfondi nõukogu kapsaaeda, sest obligatsioonide emiteerimise ja lunastamise põhitingimuste ning investeerimispoliitika põhialuste kinnitamine kuulub nõukogu pädevusse.
    Emissioonide vähesus võib olla tingitud kartusest, et kuna fondi rahapaigutused ei ole olnud kõige tulusamad, siis ei suudetaks võetavaid kohustusi täita.
    Lisaks selle aasta suurele kahjumile kaotas fond möödunud aastal börsikrahhi tõttu 80 miljonit krooni. See näitab, et Hüvitusfondil on kõrge aktsiarisk.
    Fond ise hajutab tekkinud umbusku väitega, et väljastatud obligatsioonid on kattevaraga mitmekordselt tagatud. Kui aga väärtpaberitesse investeerimisele lisaks on eksitud ka kinnisvaratehingutes või laenude väljastamisel, siis võib kattevara kiiresti väheneda.
    On ekslik arvata, et kuna Hüvitusfond on riigi asutatud organisatsioon, siis fondi poolt obligatsioonide väljastamisega võetud kohustused tähtaja saabudes igal juhul täidetakse.
    Hüvitusfondi seaduses on kirjas, et fond ei vastuta riigi ja riik ei vastuta fondi kohustuste täitmise või täitmata jätmise eest. Seega tuleb obligatsioonide ostmisel arvestada stsenaariumiga, et Hüvitusfond ei suuda lubatud tähtaja jooksul kõiki oma võlakirju lunastada.
    Hüvitusfondi nõukogu suutmatus fondi tegevust suunata ja kontrollida, tihe koostöö pankrotistunud Maapangaga, riigikontrolli avastatud rikkumised ja juhtkonna kulukad eksimused fondi vara paigutamisel on muutnud Hüvitusfondi võlakirjadesse investeerimise riskantseks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Euribor läheneb juba kahele protsendile
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Tööandjad: pika plaanita saab Eesti edulugu otsa
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Porsche tuleb börsile 82,5 eurose hinna pealt
Porsche AG emafirma Volkswagen teatas kolmapäeva õhtul, et Porsche AG tuleb börsile 82,5 eurose hinna pealt ehk börsile tuleku hind on esialgse pakkumisvahemiku ülemises servas, vahendab Reuters.
Porsche AG emafirma Volkswagen teatas kolmapäeva õhtul, et Porsche AG tuleb börsile 82,5 eurose hinna pealt ehk börsile tuleku hind on esialgse pakkumisvahemiku ülemises servas, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Eesti Energia juht loodetakse leida uue aasta alguseks Otsitakse ka välismaal töötavaid Eesti juhte
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Britid viivad pooled oma sõdurid Eestist koju
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Raadiohommik otse Äriplaanilt: kuhu tüürivad tipptegijad jägmisel aastal?
Äripäeva raadio hommikuprogramm läheb neljapäeval otse-eetrisse Kultuurikatlast, kus toimub majanduskonverents Äriplaan 2023. Hommikuprogrammi tuleb oma plaanidest rääkima lausa kümme tipptegijat.
Äripäeva raadio hommikuprogramm läheb neljapäeval otse-eetrisse Kultuurikatlast, kus toimub majanduskonverents Äriplaan 2023. Hommikuprogrammi tuleb oma plaanidest rääkima lausa kümme tipptegijat.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: tööandjate soovitused ja edu biotehnoloogias
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime tööandjate ootustest ja soovidest riigivalitsemises, edukast biotehnoloogia ettevõtjast, Amazonis müümisest ja korteriturul toimuvast.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime tööandjate ootustest ja soovidest riigivalitsemises, edukast biotehnoloogia ettevõtjast, Amazonis müümisest ja korteriturul toimuvast.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.