Usaldus mõraneb

Hüvitusfondi asutamise eesmärk oli obligatsioonide emiteerimise abil korjata kokku ja kustutada võimalikult palju erastamisväärtpabereid (EVP). Rahandusministeerium lootis nii kustutada 4 miljardit EVP-krooni. Enne täna lõppevat kaheteistkümnendat võlakirjade emissiooni oli fondi paigutatud aga ainult 1,43 miljardit EVP-krooni.

Seda, et Hüvitusfond pole erastamisest laekunud raha kasutanud eesmärgipäraselt, näitab suur vahe emiteeritud obligatsioonide ja fondi varade vahel. Emiteeritud obligatsioonide koguväärtus on 418 miljonit krooni ja fondi varade koguväärtus 1,7 miljardit krooni. Mida rohkem obligatsioone fond väljastab, seda suuremaid kohustusi ta enda kanda võtab. See võib olla ka põhjus, miks juhtkond on sellesse tegevusse suhtunud nii passiivselt.

Vähene võlakirjade emiteerimine on kivi eeskätt poliitikutest koosneva Hüvitusfondi nõukogu kapsaaeda, sest obligatsioonide emiteerimise ja lunastamise põhitingimuste ning investeerimispoliitika põhialuste kinnitamine kuulub nõukogu pädevusse.

Emissioonide vähesus võib olla tingitud kartusest, et kuna fondi rahapaigutused ei ole olnud kõige tulusamad, siis ei suudetaks võetavaid kohustusi täita.

Lisaks selle aasta suurele kahjumile kaotas fond möödunud aastal börsikrahhi tõttu 80 miljonit krooni. See näitab, et Hüvitusfondil on kõrge aktsiarisk.

Fond ise hajutab tekkinud umbusku väitega, et väljastatud obligatsioonid on kattevaraga mitmekordselt tagatud. Kui aga väärtpaberitesse investeerimisele lisaks on eksitud ka kinnisvaratehingutes või laenude väljastamisel, siis võib kattevara kiiresti väheneda.

On ekslik arvata, et kuna Hüvitusfond on riigi asutatud organisatsioon, siis fondi poolt obligatsioonide väljastamisega võetud kohustused tähtaja saabudes igal juhul täidetakse.

Hüvitusfondi seaduses on kirjas, et fond ei vastuta riigi ja riik ei vastuta fondi kohustuste täitmise või täitmata jätmise eest. Seega tuleb obligatsioonide ostmisel arvestada stsenaariumiga, et Hüvitusfond ei suuda lubatud tähtaja jooksul kõiki oma võlakirju lunastada.

Hüvitusfondi nõukogu suutmatus fondi tegevust suunata ja kontrollida, tihe koostöö pankrotistunud Maapangaga, riigikontrolli avastatud rikkumised ja juhtkonna kulukad eksimused fondi vara paigutamisel on muutnud Hüvitusfondi võlakirjadesse investeerimise riskantseks.