Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Usaldus mõraneb

    Hüvitusfond teenis selle aasta esi-mesel poolel 92,2 miljonit krooni kahjumit. Suure kahjumi põhjustas aktsiaportfelli allahindamine.
    Avaldatud majandustulemused vähendavad Äripäeva arvates Hüvitusfondi usaldusväärsust. Arvestades Hüvitusfondi obligatsioonide ostmisega kaasnevaid riske, on obligatsioonidelt makstav 7% suurune garanteeritud intress liiga väike.
    Hüvitusfondi laekub 45% riigivara ja maa ning 25% munitsipaalvara erastamisest saadud rahast. Seda raha võib fond kasutada ettevõtjate krediteerimiseks, väärtpaberite soetamiseks, kinnisvaratehinguteks.
    Hüvitusfondi asutamise eesmärk oli obligatsioonide emiteerimise abil korjata kokku ja kustutada võimalikult palju erastamisväärtpabereid (EVP). Rahandusministeerium lootis nii kustutada 4 miljardit EVP-krooni. Enne täna lõppevat kaheteistkümnendat võlakirjade emissiooni oli fondi paigutatud aga ainult 1,43 miljardit EVP-krooni.
    Seda, et Hüvitusfond pole erastamisest laekunud raha kasutanud eesmärgipäraselt, näitab suur vahe emiteeritud obligatsioonide ja fondi varade vahel. Emiteeritud obligatsioonide koguväärtus on 418 miljonit krooni ja fondi varade koguväärtus 1,7 miljardit krooni. Mida rohkem obligatsioone fond väljastab, seda suuremaid kohustusi ta enda kanda võtab. See võib olla ka põhjus, miks juhtkond on sellesse tegevusse suhtunud nii passiivselt.
    Vähene võlakirjade emiteerimine on kivi eeskätt poliitikutest koosneva Hüvitusfondi nõukogu kapsaaeda, sest obligatsioonide emiteerimise ja lunastamise põhitingimuste ning investeerimispoliitika põhialuste kinnitamine kuulub nõukogu pädevusse.
    Emissioonide vähesus võib olla tingitud kartusest, et kuna fondi rahapaigutused ei ole olnud kõige tulusamad, siis ei suudetaks võetavaid kohustusi täita.
    Lisaks selle aasta suurele kahjumile kaotas fond möödunud aastal börsikrahhi tõttu 80 miljonit krooni. See näitab, et Hüvitusfondil on kõrge aktsiarisk.
    Fond ise hajutab tekkinud umbusku väitega, et väljastatud obligatsioonid on kattevaraga mitmekordselt tagatud. Kui aga väärtpaberitesse investeerimisele lisaks on eksitud ka kinnisvaratehingutes või laenude väljastamisel, siis võib kattevara kiiresti väheneda.
    On ekslik arvata, et kuna Hüvitusfond on riigi asutatud organisatsioon, siis fondi poolt obligatsioonide väljastamisega võetud kohustused tähtaja saabudes igal juhul täidetakse.
    Hüvitusfondi seaduses on kirjas, et fond ei vastuta riigi ja riik ei vastuta fondi kohustuste täitmise või täitmata jätmise eest. Seega tuleb obligatsioonide ostmisel arvestada stsenaariumiga, et Hüvitusfond ei suuda lubatud tähtaja jooksul kõiki oma võlakirju lunastada.
    Hüvitusfondi nõukogu suutmatus fondi tegevust suunata ja kontrollida, tihe koostöö pankrotistunud Maapangaga, riigikontrolli avastatud rikkumised ja juhtkonna kulukad eksimused fondi vara paigutamisel on muutnud Hüvitusfondi võlakirjadesse investeerimise riskantseks.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.