• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Normaalselt rahulik suvi Tallinna börsil

    Päeva- ja nädalakäibed Tallinna börsil muutuvad järjest väiksemaks. Möödunud nädalal ulatus Tallinna börsi ja vabaturu käive napilt üle 100 mln krooni (106,7 mln kr), olles seega tasemel, mis möödunud suvel tähistas keskmise börsipäeva käivet.
    Analüütikud räägivad turu kokkukuivamisest ja maaklerid kurdavad töönappuse üle. Loid turg viis vahepeal tõusulootust äratanud aktsiaindeksid taas langusele. ÄP indeks langes möödunud nädalaga 5,24%, lõpetades reede õhtul 419,67 punkti tasemel.
    Tegelikult võib valitseva olukorra kohta öelda, et tegemist on tavapärase suvise loidusega aktsiaturgudel. Tänavune on Tallinna börsile alles kolmas ja seetõttu on möödunudsuvine eufooria inimeste arusaamise normaalsest suvisest kauplemisest veidi tasakaalust välja viinud. Võttes lahti ükskõik millise investeerimisõpiku, räägitakse seal kindlasti kauplemisaktiivsuse vähenemisest ja hindade langemisest suveprioodil. 1997. aasta börsisuvi Tallinnas oli erand ja sellega tuleks üritada leppida.
    Tegelikult on olemas ka objektiivseid seletusi kahanenud käibele. Esimene neist on kevadel muudetud tehingute registreerimise kord Tallinna börsi kauplemissüsteemis (eesmärgiks vältida tehingute topelt kirjeldamist), mille tulemusel käibed Tallinna börsil vähenesid hinnanguliselt umbes kolmandiku võrra.
    Teine käivet oluliselt mõjutav tegur on aktsiate hinnatase, mis möödunud aasta augusti algusega võrreldes on langenud veidi üle kahe korra. Seega kui investor müüs möödunud aastal 1000 Hansapanga aktsiat tasemel 200 kr aktsia, andis see tehing käivet 200 000 kr. Praegu annab tehing sama koguse aktsiatega käivet vaid 62 500 krooni.
    Aktsiate hinnataset arvestava kauplemisaktiivsuse näitaja saab, kui võrrelda käivet börsi turukapitalisatsiooniga. Börsisüsteemi elmise nädala 106,7 mln kroonine käive moodustas turukapitalisatsioonist 1,16% (selle aasta keskmine 2,5%). Näiteks möödunud aasta juuli viimase nädala käive moodustas toonasest turukapitalisatsioonist 2,24%. Arvestades muudatust tehingute registreerimise korras muutub vahe möödunud aasta erakordse börsisuvega aga veelgi väiksemaks.
    Kõike eelnevat arvesse võttes julgeks küll prognoosida, et sügise saabumine ja puhkusteperioodi lõppemine muudab börsi kui investeerimisvõimaluse investorite silmis taas populaarsemaks.
    Kauplemist börsil on seni pärssinud investorite tahtmatus riskida väga ebaselge tuleviku tingimustes. Selgusetust peaks ühest küljest vähendama pangamaastiku korrastumine ja aastakasumi väljavaadete selguma hakkamine.
    Kui tulevikuperspektiivid on veidi selgemad, on investoril lihtsam teha otsustusi. Tavaliselt järgneb tehtud investeerimisotsusele tehingukorraldus.
    Möödunud nädalal turul otsustuskindlust veel ei olnud ja kesknädalal veidi aktiviseerunud turg kuivas reedel taas kokku. Arvestatavat käivet suudab praegu näidata vaid Tallinna börsi üliraskekaallane Hansapanga aktsia, mille 54,1 mln kroonine nädalakäive moodustas kogu börsisüsteemi käibest üle 50%.
    Tagasihoidlikus kauplemises oli teist nädalat järjest üks suuremaid kukkujaid Tallinna farmaatsiatehase aktsia. Languse põhjus võib peituda nii ettevõtte pea kohal rippuvas kohtuvaidluses investorite petmise pärast kui veel selgumata poolaastatulemustes.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Repliik: et kalli elektri talumise valu meenuks ka soojal suvel
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Tim Cook sõlmis hiinlastega salaja 275 miljardi dollari suuruse leppe
Apple’i tegevjuht Tim Cook sõlmis viis aastat tagasi Hiina ametivõimudega lepingu, mille maht võis ulatuda 275 miljardi dollarini, selgub täna avaldatud raportist. Leppe eesmärk oli lihtsustada Apple’i tegevust Hiinas, vahendab Reuters.
Apple’i tegevjuht Tim Cook sõlmis viis aastat tagasi Hiina ametivõimudega lepingu, mille maht võis ulatuda 275 miljardi dollarini, selgub täna avaldatud raportist. Leppe eesmärk oli lihtsustada Apple’i tegevust Hiinas, vahendab Reuters.
Euroopa aasta idufirmade seast tõusevad esile Wise ja Wolt
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Mänguturul tasub investoritel vaadata vanade tegijate poole
Kuigi mängutootjate aktsiad on pandeemia algusest kõvasti kasvanud, ei pruugi olla veel hilja kasvust osa saada, rääkis Äripäeva börsitoimetuse ajakirjanik Aivar Õepa. Siiski on tema hinnangul idufirmade asemel mõistlikum vaadata turul juba kanda kinnitanud ettevõtete poole.
Kuigi mängutootjate aktsiad on pandeemia algusest kõvasti kasvanud, ei pruugi olla veel hilja kasvust osa saada, rääkis Äripäeva börsitoimetuse ajakirjanik Aivar Õepa. Siiski on tema hinnangul idufirmade asemel mõistlikum vaadata turul juba kanda kinnitanud ettevõtete poole.