Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Saksamaa tööstus jätab sakslased töötuks
Paljud Saksa firmad on oma toodetega läbi murdnud rahvusvahelistele turgudele. Firmadel läheb hästi, suuremad teenivad häid kasumeid, kuid kasv tuleb välisturgude arvel. Laienetakse peamiselt Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas ning Ameerikas, kus asuvad firmade tähtsamad turud.
Statistika näitab Saksa firmade välisinvesteeringute hüppelist kasvu, mis tänavu peaks ulatuma rekordilise 52,2 miljardi Saksa margani. Välisfirmade investeeringud Saksamaale on seevastu peaaegu kokku kuivanud.
Kohaliku tööstuse lipulaevad, nagu Daimler-Benz ja Volkswagen ning keemiakontsern Hoechst, tegutsevad aktiivsemalt välismaal.
VW on osa tootmist Lääne-Euroopast üle viinud Ida-Euroopa ja Hispaania tehastesse ning laienenud Lõuna-Ameerikasse. Daimler-Benz avas läinud aastal Alabamas oma esimese autotehase USAs. Energeetikakontsern Siemens teenib ligi kaks kolmandikku tuludest piiri tagant ja enam kui pool firma tööjõust asub välismaal.
«Väljarändel» on kaks peamist põhjust. Esiteks eelistavad töösturid tootmise viia kiiresti kasvavatele turgudele lähemale. Tänavuseks ennustab OECD Saksamaale küll majanduskasvu kiirenemist 2,7% ja tuleval aastal 3%, Aasias võivad aga turud kriisist hoolimata kasvada kuni 7% aastas.
Teine põhjus on Saksamaa suured tootmiskulud. Palgad on kõrged, puhkused pikad, tööaeg rangelt reguleeritud ning töölisi kaitsevad mõjukad ametiühingud. Järjest enam ettevõtteid viib tootmise riigist välja ning tööpuudus ei anna järele.
Üha häälekamalt kõneldaks Saksa ühiskonnas muutuse vajadusest, millest on saamas üks olulisemaid teemasid nii Helmut Kohlile kui tema sotsiaaldemokraadist rivaalile Gerhard Schröderile 27. septembri üldvalimistel. Tüdimus 16 aastat kestnud Kohli valitsusest on sotsiaaldemokraate pikki kuid liidrikohal hoidnud, kuid viimastel andmeil on vahe kahanenud 3 protsendile.
Kõrge tööpuudus paneb proovile mõlemad mehed, kes sel nädalal alustasid puhkuste järel aktiivset valimiskampaaniat. Ilma maksusüsteemi, sotsiaalkindlustuse ja palgasüsteemi reformita on tööstuse tulevik tume.
Ifo instituudi andmeil on 1987. aastast tööstuses kadunud üle miljoni töökohta. Viimased andmed näitavad, et juulis vähenes hooajaliselt korrigeeritud tööpuudus 37 000 võrra, 4,2 mln töötuni. Riigijuhtide õnnetuseks jälgib meedia korrigeerimata näitajat, mis kasvas juuni 10,5%-lt juulis 10,7%-le.
Kõige rohkem uusi töökohti on tekkinud nn eksperimentaalsektoris, eelkõige biotehnoloogia ja infotehnoloogia alal, kus tööhõive põhimõtted on palju paindlikumad kui Saksa traditsioonilistes tööstusharudes.
«Samal ajal kui DAXi (Frankfurdi börsi juhtivate firmade indeks) suurfirmad on pidevalt tööjõudu kärpinud, on Neuer Markti (läinud aasta märtsis tegevust alustanud uus kõrgtehnoloogiafirmade börs) firmad juurde loonud tuhandeid töökohti,» ütles Neuer Markti juht Reto Francioni, see saadab Saksa poliitikutele selge sõnumi. FT-REUTERS-ÄP