Soomlastelt seitse miljonit päevas
Aasta esimesel poolel käis Eestis üle 800 000 soomlase, kellest kolm neljandikku olid ühepäevaturistid, näitab turismiameti uuring. Sama uuringu järgi jätsid nad selle aja jooksul Eestisse 1,67 miljardit krooni.
Soomlaste meelisostupaigas Kadaka turul Tallinnas käib turgu haldava ASi Combinent juhatuse esimehe Aivar Leinemanni sõnul kuus umbes 50 000 soomlast. Tänu neile on Kadaka turu ametlikuks keeleks saanud soome keel.
Tallinna Kaubamajas langeb soomlaste arvele 10--15% käibest. Eesmärki suurendada soomlaste arvukust pole kaubamaja kunagi seadnud, ütleb kaubamaja müügidirektor Andrus Ossip.
Nii Ossip kui Leinemann räägivad, et põhiliselt ostavad soomlased tööstuskaupu ja riideid. Toiduaineid ostetakse järjest vähem.
Keskkriminaalpolitsei ülemkomissari Veljo Aleksandrovi sõnul ei jõua suur osa soomlaste rahast riigikassasse, sest nende seas populaarsetel turgudel ja putkades müüakse illegaalset kaupa.
Soome suursaatkonna kultuuri- ja pressinõunik Eva Lille on sellega nõus ja sõnab kahetsevalt, et sinna ei saa midagi parata, kuni Eesti seadused pole varimajandusele tõket loonud.
Ise vaid korra Kadaka turul käinud Eva Lille tahaks turgudelt ostmise harjumuse oma rahvuskaaslaste seast välja juurida ja räägib seepärast pilkavalt igale Soome tuttavale, et mine jah turule, kui tahad piraatkaubandust toetada.
Selgitustööd teha pole mõtet seni, kuni hinnad Eestis nii madalad on. Tallinna kaubamaja kosmeetikaosakonnas arvab üks müüjatar, et soomlased moodustavad nende ostjaskonnast isegi 30%. Nad ostavad müüjatari sõnul pigem odavamat kaupa või neile omase kaubamärgi toodangut, näiteks Lumene kosmeetikat.
Turismiameti turismiuuringute osakonna juhataja Kristel Rammo sõnul moodustavad 1998. aasta esimesel poolel Eestit ööbimisega külastanud soomlaste kulutused umbes 655 miljonit krooni ja ühepäevakülastajate kulutused 1,01 miljardit krooni. Nendele kulutustele lisanduvad Rammo sõnul Eesti laeva- ja lennufirmadelt ostetud teenused, piletid, duty-free-ostud.
Kulutuste liikide lõikes jaguneb soomlaste poolt Eestisse jäetud raha järgmiselt: majutus ja toitlustamine 20%, kohalik transport 5%, vaba aeg ja meelelahutus 15%, ostud 42%. Teenuste peale kulutab soomlane 18%. Võrreldes eelmise aastaga on Rammo sõnul kasvanud vabale ajale ja meelelahutusele tehtud kulutuste osakaal.
Irja (sotsiaalhooldustöötaja) on koos sõbrannaga Kadaka turul lasteriideid valimas. Imikukomplekt, mille hinnaks turumüüja püüdlikus soome keeles ütleb 65 marka, tundub neile soodne. Irja on Kadaka turul korduvalt käinud, kuid ostab peamiselt tööstuskaupu. Toit on küll odav, kuid raske koju vedada.
Timo (osakonnajuhataja) ja Anita (bürootöötaja) tulid teisipäeva pärastlõunal välja bussist, mis peatus Kadaka turul otse turuhoone ukse all. Anita oli esimest korda Kadaka turul ja seepärast vaatab ta õhinal ümberringi. Timole on see juba kümnes kord. Seekord ei tulnud nad üheks päevaks, vaid jäävad ööseks Viru hotelli.
Küsimusele, mida on kavas osta, vastab Timo, et vaatab villaseid kampsuneid. Anita näitab vana käekella ja arvab, et vahetab selle uuema vastu.
Timo sõnul ostavad turult toiduaineid põhiliselt lõuna-soomlased, kaugemalt tulijaid ei viitsi neid tassida. «Hinnad Eestis on vähemalt poole madalamad,» hõikab Timo enne kaubalettide vahele kadumist.
Eila (kindlustustöötaja) ja Arto (ettevõtja) seisavad Tallinna kaubamaja peaukse kõrval ja teevad suitsu. Nad tulid hommikul laevaga ja lahkuvad pärastlõunal.
«Mina olen siin kolmandat korda, Arto teist,» arvestab Eila. Ta ütleb, et seekord tuli esimest korda ainult ostureisile ja käis ka Kadaka turul ära. Varem on ta piirdunud vanalinna vaatamisväärsustega ja ostnud Eestist vaid dekoratiivküünlaid.
Hoolimata ostuplaanidest oli Eilal ja Artol tund enne sadamasse minekut kilekotis vaid kaks uut asja: jakk Eilale ja hommikumantel tema tütrele. Needki ostetud mitte kaubamajast, vaid turult.
Arto lisab, et nagu igal suvel, pakuvad laevafirmad soodsaid pileteid: kahe inimese reis edasi-tagasi 99 marka. Teine soodne pakkumine on 199 marga eest neli inimest Eestisse.