Ministeerium suurendab kasvuprognoosi

Talvik ütles, et Venemaa ja maailma finantsturgude negatiivse mõju jätkudes Eestile võidakse sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kasvu prognoosi uuesti novembris alandada. Selleks, et kvantitatiivselt hinnata Venemaal ja maailma finantsturgudel toimuva mõju Eesti majandusele, vajab rahandusministeerium lisainformatsiooni, märkis ta.

Talviku sõnul oli selle aasta majanduskasvu prognoos märtsis 5,5%. «Peaminister pakkus veel mõni aeg tagasi 8% majanduskasvu, sama pakkus ka rahvusvaheline valuutafond,» jätkas Talvik. Tema sõnul tuleb lähikuudel jälgida, kuivõrd hakkavad vähenema üksikisiku tulumaksu ja käibemaksu laekumine. «Need kaks maksuliiki peegeldavad kõige operatiivsemalt majanduses toimuvat ja sellele tuginedes võib vajadusel prognoosi korrigeerida,» lausus ta.

Järgmise aasta riigieelarve on üles ehitatud 6% majanduskasvu prognoosile. Eelarve projekti kogumaht on tänaseks kasvanud 18,47 miljardi kroonini. Eelarve on tehtud optimistliku prognoosiga, rääkis Talvik. Nii tulude kui kulude pool kasvavad eelarves reaalselt umbes 4%. Järgmise aasta inflatsioonitasemeks on rahandusministeerium prognoosinud 8% selle aasta 10,6--11% vastu. «Aasta keskmine inflatsioon peaks järgmisel aastal vähenema,» sõnas Talvik.

Keskmine palk võiks Talviku sõnul järgmisel aastal reaalselt kasvada 5--6%.

Maksukoormus jääb rahandusministeeriumi prognoosi järgi järgmisel aastal samale tasemele mis tänavu, see on 36,5% peale.

Maksutulu on eelarvesse plaanitud pisut üle 17 miljardi krooni, see on tänavu loodetavast kaks miljardit krooni enam. Tuleva aasta maksutulust ligi üks miljard kujuneb aktsiisimaksude arvel, ettevõtte tulumaksu laekumine suureneb prognoosi kohaselt 400 miljoni krooni võrra. Talviku sõnul kasvavad prognoosi järgi järgmisel aastal käibemaksu- ja üksikisiku tulumaksu laekumised praeguse oodatava maksulaekumise suhtes 15%.