- OMX Baltic−0,3%300,38
- OMX Riga−0,1%892,62
- OMX Tallinn−0,36%2 073,69
- OMX Vilnius0,48%1 205,41
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 1000,32%8 802,98
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,94
- OMX Baltic−0,3%300,38
- OMX Riga−0,1%892,62
- OMX Tallinn−0,36%2 073,69
- OMX Vilnius0,48%1 205,41
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 1000,32%8 802,98
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,94
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Balti regiooni majandus ohus
Augustis rahvusvahelist areeni tabanud Venemaa kriisi puhul oleks olnud loogiline eeldada, et probleemid Venemaal avaldavad märkimisväärset mõju Balti riikide majandusele. Economist Intelligence Unitiandmete kohaselt moodustab eksport Venemaale 17% Eesti, 21% Läti ja 25% Leedu koguekspordist.
Seda arvestades ei olnud üllatav näha lääne analüütikuid ning vaatlejaid nagu ühest suust väitmas, et tugevate kaubandussidemete pärast tabab Venemaa majanduse kokkuvarisemine Balti riike rängema hoobina kui nende naabreid Kesk-Euroopas. Kuid Balti riikide poliitikud asusid kärmelt Venemaa probleemide tähtsust vähendama.
Võimalik, et bürokraadid kartsid paanika levikut, võib-olla soovisid nad rahustada institutsionaalseid ning strateegilisi välisinvestoreid. Tõenäoliselt mängisid nende avalikes kommentaarides rolli mõlemad põhjused. Vaprat nägu tehes suutsid nad igatahes edukalt ignoreerida majandusliku olukorra reaalsust. Nüüd on seni välditu muutunud vältimatuks.
Venemaa sündmustest enim kannatada saanud majandussektorid on farmaatsia- ning toiduainetööstus. Kõigil Balti riikidel on suurettevõtteid mõlemas harus ning mõne tootja müük Venemaale moodustab 90% kogutoodangust. Pealegi oli paljudel ettevõtetel suur debitoorsete võlgnevuste osakaal. Pärast rubla ning Venemaa panganduse kokkuvarisemist on maksete laekumine peatunud. Toodangu kohaletoimetamise ning selle eest tasumisega kaasnevad probleemid on viimastel nädalatel hakanud halvama Balti tootjaid.
21. septembril tegi Läti põllumajandusminister teatavaks otsuse rakendada Eesti liha- ja muna- ning Leedu piimatootjatele impordipiiranguid, et kaitsta oma tootjaid raskes majanduslikus olukorras. See teade üllatas Eesti ja Leedu ministreid eelkõige just Balti riikide vahel kehtiva ulatusliku vabakaubanduslepingu pärast. Osapooled kogunesid erakorralistel nõupidamistele ministeeriumite tasemel ning läbirääkimised väidetavalt edenesid.
9. oktoobri seisuga ei ole kuigi palju saavutatud ning Balti riigid on asunud kasutama silm silma, hammas hamba vastu taktikat. Leedu tühistas Rakvere lihakombinaadi ekspordiloa «veterinaarsetel kaalutlustel». Sellised sündmused tekitavad muret.
Loomulikult on Venemaaga tihedaid sidemeid omavatel kohalikel tootjatel põhjust muret tunda oma edaspidise finantsolukorra ja koostöö jätkumise pärast. Kahtlemata peavad ettevõtete juhid otsima lahendusi seoses Venemaa olukorraga üleskerkinud probleemidele. Kuid oodata oma valitsuse sekkumist turust tulenevasse situatsiooni peaks olema viimane abinõu, mitte esimene katse lahendust leida.
Tegelikult viitavad ettevõtete palved poliitikutele, et endise NSV Liidu mõju kestab. Ka siis ootasid ettevõtete juhid, et valitsus nende probleemid lahendaks. Samuti viitab see Balti firmade suhtelisele kogenematusele majanduslangusega toime tulla.
Et ellu jääda, peab Balti toiduainetööstus ühinema, nagu teeb seda ravimitööstus. Müügi- ja turundusstrateegias tuleks (lühiajaliselt) ümber orienteeruda turgudele, mis on valmis aktsepteerima Balti toodete kvaliteeti. Ettevõtete aktsionärid peaksid tõsiselt kaaluma strateegiliste investorite kaasamist. Kui vaja, tuleb juhtkond asendada turule orienteeritud inimestega.
Kõige tähtsam on, et konkurentsivõimetutel ettevõtetel lastaks pankrotistuda. Balti riikide valitsused ei tohiks sekkuda loomulikku, vahel valulisse majanduse arengusse mikromajanduse tasemel. Samuti ei tohiks nad rikkuda mitmepoolseid leppeid lühiajalise makromajandusliku olukorra halvenemise puhul.
Kui valitsused siiski peavad omapoolset sekkumist vajalikuks, võiksid nad kaaluda laenude tagamist turutingimustel või valmistoodangu väljaostmist hilisema müügi või humanitaarabi eesmärgil. Sellest kaugemale minek seab ohtu kogu Balti regiooni majanduse.
Hetkel kuum
John Stewart Wilson on Hansa Investment Securitiesi väärtpaberivahenduse direktor.
Enimloetud
Viimased uudised
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele