Hüvitusfond -- ebaõnnestunud äri

Fondi nõukogu esimees Jürgen Ligi tunnistab, et riigi Hüvitusfondi loomise äriidee pole kõige õnnestunum. Hüvitusfondi juhtide segased tehingud Ühispanga ja offshore-firmadega ning eeldatav aastakahjum 300 miljonit krooni pole sugugi esimene prohmakas erastamisväärtpabereid kustutama määratud riigiasutuse tegevuses.

Kuid kunagi varem pole Hüvitusfond nii palju raha maha mänginud. Fond on suutnud maksta obligatsiooniomanikeleka lisaintresse. Selleks aastaks prognoositava 300miljonilise kahjumi kõrval lõpetas fond näiteks 1997. aasta 132 miljoni kroonise kasumiga.

«Tõusvate turgude aegu oli Hüvitusfond edukas ettevõte, mis suutis klientidele korralikke intresse maksta,» nendib Jürgen Ligi. «Paraku ei suutnud me langeva turu hetkel piisavalt kiiresti ümber orienteeruda.»

Peale läbi aastate kestnud probleemide Hüvitusfondi nõukogu ning juhatuse ümber paneb oma pitseri fondi majandusolukorrale ka üldine finantskriis, sest fondi obligatsioonide vastu on huvi viimasel ajal üsna loid.

«Riigi äriidee luua Hüvitusfond erastamisväärtpaberite kustutamiseks pole päris õnnestunud, sest praegu on turg ikka väga kehv,» tunnistab Ligi. «Formaalselt on meil ju kohustus neid kustutada, aga praegu saaksime obligatsioonide eest vaid võileivahinda.»

Ligi lisab, et kui olukord finantsturul ei parane, tuleb tõenäoliselt teha fondi tegevuse parandamiseks muutusi Hüvitusfondi seaduses.

Veel paar aastat tagasi, kui läks hästi fondil, läks hästi ka nõukogu ja juhatuse liikmetel. Nõukogu maksis endale 1996. aasta lõpus eesotsas tollase esimehe Raoul Üksväravaga preemiaid kümne kuupalga ulatuses ja 1997. aasta esimesel poolel ulatus juhatuse liikmete palk koos puhkusehüvitisega 46 865 kroonini.

1997. aasta sügisel sõlmiti aga kurikuulsad tehingud Ühispangaga ja praegune nõukogu peab ära helpima juhatuse keedetud päris soolase supi.

Kuigi selle supi noorukesed põhikokad Arle Mölder ja Andres Männart on fondi tegevusest eemaldatud, ei too see tagasi maksumaksjate poolt neile usaldatud raha. Nõukogu liikmed ja ka fondi jurist Allan Tohv väidavad, et polnud tehingutest teadlikud.

Audiitorfirma PricewaterhouseCoopers tegeleb praegu Hüvitusfondi poolaasta auditiga. Eeloleval kolmapäeval saab kolm nädalat ajast, mil fondi nõukogu esimees Ligi lubas, et kahe nädala pärast on audit kinnitatud.

Kummalisel kombel on audiitorfirmale kahtlaste tehingute sõlmimine kahe silma vahele jäänud ja fondile lähedalseisvad isikud tunnistavad, et kusagil hingesopis kripeldab kahtlus, et see on audiitorfirma ja Ühispanga kokkumäng.

Seega, audiitori hinnang venib ja see lükkab edasi ka Hüvitusfondis toimuvale täpsema hinnangu andmise.

1993. aasta 2. juunil võtab riigikogu vastu Hüvitusfondi seaduse, mis on alus fondi loomiseks.

1993. aasta sügisel juhib fondi nõukogu eesotsas Tiit Argega ja juhatuse esimehe Margus Talsiga.

1994. aasta sügisel vahetab nõukogu Talsi noorukese Arle Mölderi vastu välja.

1995. aasta sügisel algatab riigikogu liige Raoul Üksvärav fondi nõukogu liikmete nimetamise seaduse otsuse eelnõu. Mitmete poliitikute arvates on eelnõu algatamise taga koalitsiooni erihuvi saada ohjad Hüvitusfondis isamaalase Arge käest Pensionäride ja Perede liidu tollase esimehe Üksvärava kätte. Peaminister Tiit Vähi kinnitab, et koalitsiooni ainus huvi Hüvitusfondis on selle nõukogu tööd heaperemehelikult juhtida.

1995. aasta lõpetab Hüvitusfond 27,8miljonilise puhaskasumiga.

1995. aasta sügisel algatab riigikogu liige Raoul Üksvärav fondi nõukogu liikmete nimetamise seaduse otsuse eelnõu. Mitmete poliitikute arvates on eelnõu algatamise taga koalitsiooni erihuvi saada ohjad Hüvitusfondis isamaalase Arge käest Pensionäride ja Perede liidu tollase esimehe Üksvärava kätte. Peaminister Tiit Vähi kinnitab, et koalitsiooni ainus huvi Hüvitusfondis on selle nõukogu tööd heaperemehelikult juhtida.

1995. aasta lõpetab Hüvitusfond 27,8miljonilise puhaskasumiga.

1997. aasta jaanuaris tekivad kahtlused, et Hüvitusfondi tütarfirma HF Arenduse AS ostis tippametnike soovitusel enne Põhja-Eesti Panga ja Ühispanga liitumist suure koguse Ühispanga aktsiaid. HF Arenduse juhataja Margus Uudam, kellest praeguseks on saanud Hüvitusfondi finantsdirektor, eitab siseinfo kasutamist. «Lükkan ümber väite, nagu oleksid peaminister Tiit Vähi, rahandusminister Mart Opmann ja Koonderakonna fraktsiooni esimees Mart Siimann teinud tehinguid HF Arenduse kaudu,» teatab Uudam. Aktsiate ostu eitab ka Vähi. Siimanni abikaasa Maarika Saarna-Siimann on sel ajal valitsuse pressiesindaja ja väidab ajakirjanikele, et nende perel polegi raha mingite aktsiate ostmiseks.

1997. aasta septembris saab riigikontroll fondi nõukogule makstud ülisuurtele preemiatele jälile. Pensionäride ja Perede liidu fraktsioon sunnib Üksvärava endi hulgast lahkuma ja nõuab, et ta preemia tagasi maksaks. «Meie fraktsiooni on helistanud palju inimesi, kelle jaoks on oluline, et just Hüvitusfondi EVPdest kogutud vahendeid kasutataks väga eetiliselt,» ütleb Mai Treial, kellest peagi saab Pensionäride ja Perede liidu esimees.

1997. aasta sügisel tuvastab riigikontroll, et fond kandis kommertspankadele üle raha, mille tagatisel andsid pangad fondi töötajatele madala intressiga laenu. Laenu sai 13 fondi töötajat, suurim laenusumma oli 925 000 krooni. Riigikontrolli peakontrolör Sven Potapov väidab, et see on ebaseaduslik tegevus. «Maapangal ja Hüvitusfondil tõepoolest selline kokkulepe oli, kuid sellele oli enne saadud juristide nõusolek,» selgitab tollane nõukogu liige Jürgen Ligi.

Hüvitusfondi juhatuse esimees Arle Mölder ja nõukogu esimees Raoul Üksvärav lubavad, et fond lõpetab aasta lõpuks deposiitide paigutamise pankadesse, mille alusel on need väljastanud laene fondi töötajatele.

1997. aasta sügisel lõpetab Hüvitusfond oma tütarettevõtte HF Liisingu tegevuse, sest see on kandnud aastaid kahjumit ja fond ei pea vajalikuks tegeleda jaepangandusega. 1995. aastal ostis fond 288 000 krooni eest HF Liisingu aktsiaid, kuid aastaga kaotas ettevõte kogu oma aktsiakapitali. 1996. aastal investeeris fond HF Liisingu aktsiatesse juba 1,4 miljonit krooni, kuid taas kaotas firma kogu oma aktsiakapitali.

Seejärel laenas fond liisingufirmale 60,4 miljonit krooni, millest riigikontroll tunnistas ebatõenäoliselt laekuvaks 12,1 miljonit.

1997. aasta detsembris selgub, et Hüvitusfond sai börsilangusega peaaegu 80 miljonit krooni kahju ja fond plaanib ettevõtetele laenuandmise lõpetada. Arle Mölderi sõnul on fondi olukord ikkagi parem pankade omast, sest fond pole investeerinud börsiettevõtetesse klientide raha, vaid osa oma 900 miljoni kroonisest omakapitalist.

1997. aasta lõpetab fond 132miljonilise kasumiga, kuigi kavandati 145miljonilist kasumit.

1998. aasta märtsis valib nõukogu uueks esimeheks reformierakondlase Jürgen Ligi.

1998. aasta suvel selgub, et Hüvitusfond on seotud pankrotistunud Maapangast 155 miljoni krooni väljakantimisega. Maapanga sisekontrollitalituse raportite kohaselt oli Hüvitusfond osaline Maapanga ja offshore-firmade aktsiate ostu-müügitehingutes, millega Maapanga juhtkonnaga seotud maksuvabad firmad teenisid 17,3 miljonit krooni tulu. Tollane juhatuse esimees Arle Mölder tõrjub süüdistusi ja eitab selliste tehingute sooritamist. «Meie pole ühegi offshore-firmaga sarnaseid tehinguid teinud,» väidab ka fondi finantsdivisjoni direktor Andres Männart.

1998. aasta oktoobris saab nõukogu fondi juristi Allan Tohvi vahendusel teada, et juhatus on sõlminud kuus forvardtehingut Ühispangaga koguväärtuses 143,6 miljonit krooni. Ent Ühispanga väitel tühistati leping juba samal päeval.

1998. aasta 21. oktoobril vallandab nõukogu Arle Mölderi ja fondi arendusdirektori Andres Männarti. Esimese poolaasta prognoositav kahjum tuletistehingutelt on vähemalt 80 miljonit krooni. Mölder väidab, et lahkub juhatusest omal soovil. «Olen fondi juhatuse esimees olnud neli aastat ja tunnen end väsinuna. Tahaksin vähemalt jõuludeni puhata,» ütleb ta. Samas märgib Ligi, et omal soovil lahkumise osas lähevad nõukogu ja Mölderi arvamused lahku. «Lahkumishüvitist ei saa nad pennigi,» kinnitab Ligi.

1998. aasta novembri alguses tuleb avalikkuse ette fondi juristi Allan Tohvi ettekanne, kus kõik sõlmitud tehingute kohta must-valgel kirjas. Väsinud nägudega Mölder ja Männart käivad kordamööda Äripäeva toimetuses ja püüavad end õigustada. «Raha tuleb Ühispangast kätte saada, muidu pöördub Hüvitusfond kohtusse,» ütleb Mölder.

1998. aasta 5. novembril kinnitab nõukogu uueks juhatuse esimeheks varem Talinvest-Suprema Väärtpaberite ASi juhatuses töötanud Aare Tammemäe, kes lubab, et Hüvitusfondi lõplik kahjum selgub aastavahetuseks.