• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kalatööstused süüdistavad riiki abi venimises

    Eile toimunud kalatööstuste ja riigi esindajate nõupidamisele riikliku laenuskeemi üle jätsid riigiametnikud tulemata.
    Kalaliidu tegevdirektor Valdur Noormägi ütles, et kalatööstused teavad praegu vaid, et kunagi tulevikus tuleb riiklik abi. «Me ei tea praegu, kuidas täpselt toimub laenu garanteerimine valmistoodanguga, kui suur on laenuprotsent ja kui suur üldse on kalatööstustele antav toetussumma,» ütles Noormägi.
    «Kui riigimehed ei taha meid aidata, siis võiksid nad selle ka välja öelda.»
    Riik on valmis garanteerima 160 miljonit krooni, mis antakse laenuna ainult toiduainetööstustele. Kuu aega tagasi lubas valitsus ettevõtetele garanteerida 300 miljoni krooni ulatuses laene.
    Noormägi sõnul oleks ainuüksi kalatööstustele praegu rahanappuse leevendamiseks vaja laenu umbes 125 miljonit krooni. «See summa on vähenemas, sest ettevõtted pankrotistuvad järjest ja varsti polegi enam kellelegi laenu anda,» sõnas ta.
    Noormägi tõi näiteks Läätsa kalatööstuse, kes on maksejõuetu, ning Viru Ranna ja Virtsu kalatehase, kes on samuti pankrotistumas.
    Paljassaare kalatööstuse peadirektor Jaan Jalakas ütles, et praeguses selgusetus olukorras käivitub paratamatult ahelreaktsioon, kus pankrotistuvate kalatööstuste tõttu lõpetavad tegevuse ka nendega seotud ettevõtted, nagu näiteks konservikarpe või etikette tootvad firmad.
    Kalatööstuste rahalistest raskustest väljatoomiseks mõeldud optsioonisüsteemi järgi väljastaks riik kalaettevõtetele antavatele pangalaenudele garantii ja kalatööstus omakorda annaks pangale garantiiks valmistoodangu.
    Kui kalatööstus ei suuda pangale laenu tagasi maksta, saab pank kalakonservid ja riik garanteerib nende müügi.
    Riigi poolt pidid eilsel nõupidamisel osalema peaministri majandusnõunik Aare Järvan, rahandusministeeriumi asekantsler Peep Lass ja majandusministeeriumi kantsler Margus Leivo, kuid ükski neist nõupidamisele ei ilmunud. Kohal olid 18 suurema kalatööstuse juhid ja Hansapanga esindajad.
    «Oli vist jah selline nõupidamine,» ütles peaministri majandusnõunik, toetusskeemi idee autor Aare Järvan. Ta lisas, et ei saanud kalatöötlejatega kohtuda sellepärast, et valitsus arutas eilsel istungil järgmise aasta eelarvet.
    Riigi garantiiga laenu intress peaks Järvani sõnul olema väiksem kui Hansapanga praegune 17protsendiline baasintress.
    «Samas tekib ikkagi suur risk, et pank peab lõpuks ikkagi hakkama kalakonservidega kauplema,» märkis Järvan.
    Valitsus arutas riigi garantiiga laenu andmist eile õhtusel kabinetiistungil.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Norra tegi otsa lahti - intressimäärad hakkavad tõusma
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.