Omavalitsusi sunnivad oma finantseerimisasutust looma rahaturu kõrged intressimäärad ja Tallinna linna eelistatud seisund.

Saue linnapea Orm Valtson ütles, et omavalitsustel on oma finantseerimisasutust väga vaja. Põhiprobleem on Valtsoni sõnul selles, et väikelinnad ei ole Tallinna linnaga võrdses seisus.

«Kui Tallinnale antakse välismaalt laenu kuueprotsendilise intressiga, siis teisi Eesti linnu alla 11 protsendi suuruse laenuintressiga jutule ei võeta,» ütles Valtson. Ta lisas, et nii mõnigi väikelinn võtaks madalama intressiga laenu juba selleks, et refinantseerida kõrge protsendiga võetud laenud.

Kuressaare linnapea Jaanus Tamkivi hinnangul on väikelinnade seis äärmiselt hull ning laenuintressid küünivad juba 20 protsendini. «On ilmne, et sellise intressiga ei jaksa kohalikud omavalitsused laenu võtta,» ütles Tamkivi.

Rahandusministeeriumi kohalike eelarvete talituse juhataja Veiko Tammearu sõnul pole sarnaste organisatsioonide loomises midagi uut ja kogu Euroopas on omavalitsuste ühine laenamine levinud.

Belgias ei saagi omavalitsused teisiti laenu võtta kui sealse ühispanga kaudu ning Rootsis on omavalitsused vara kokku pannud ja garanteerivad ühiselt võetud laene.

Jaanus Tamkivi sõnul on ühisel krediidiasutusel mõtet vaid siis, kui üheks Munitsipaalinvesti omanikuks saab Tallinn. Tallinn saab pool Eesti linnade ja valdade eelarverahast ning see annab juurde mahtu ja kaalukust, arvas Tamkivi.

Tallinna linnavolikogu avalike suhete nõunik Jakko Väli ütles, et ühise krediidiasutuse loomise idee on hea. Väli ei eitanud, et Tallinnast võib saada üks Munitsipaalinvesti omanik.

Jaanus Tamkivi ütles, et ühise krediidiasutuse mahu algseks suuruseks on arvestatud 250 mln krooni, ent see võib laenuvajajate arvu kasvades muutuda. Mahu suuruse väljaarvutamiseks tehti Tamsalu sõnul Eesti linnades küsitlus, mille põhjal selgus, kui palju oleks laenusoovijaid ning kui suured on laenuvajadused. Tamkivi sõnul võiks laenu taotlemisel olla tagatiseks linna eelarve.