Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Helkuriga oled viis korda nähtavam

    Katsed pimedal maanteel näitavad, et normaalse nägemisega inimene on võimeline 100 meetri kaugusel sõidukist selle lähitulede valgusel ajalehte lugema.
    Kui aga sama inimene rooli taha panna, siis näeb ta ilma helkuriteta teelolijat vaid 25--30 meetri kauguselt. Oluliselt ei aita nähtavust parandada ei heledad riided ega üllatuslikult ka tänavavalgustus.
    Iga tähistatava objekti, ka jalakäija puhul on oluline, et helkurite järgi võiks aru saada, kelle või millega on tegemist.
    Autojuht on tavaliselt valmis teelolijate erinevaks käitumiseks. Kui täiskasvanult oodatakse ratsionaalset käitumist, siis laste puhul ollakse ettevaatlikum.
    Kujutades aga ette olukorda, et keegi on oma koera kaelarihmale helkuri kinnitanud, ei pruugi juht kohe aru saada kelle või millega on tegemist.
    Järgmine samm lihtsa helkuri kandmiselt ongi kasutada riietust, millesse on juba valmistaja paigaldanud inimese kontuuri markeerivalt helkurmaterjali. On ju selge, et isegi ohutuse nimel on kuidagi kummaline oma villase esindusmantli peale helkurit kinnitada või seada helkurkangast käesidet varrukale. Ja jooksma minnes võib ununeda spordidressile helkuri kinnitamine.
    Väljapääsuks on ohutuselementide projekteerimine riietusse, nii et see seondub kogu ülejäänud rõivadisainiga.
    Ostes jooksususse, pöörake tähelepanu, kas neil on kasutatud valgust peegeldavaid logosid, õmblusi või detaile (sellest teavitab näiteks Scotchlite märkega lipik tutvustavas materjalis). Ka jopedele ja mantlitele on mõni tootjafirma peegeldavad elemendid juba maitsekalt sisse õmmelnud.
    Peale ülevaate teel oleva takistuse iseloomu kohta võimaldab selline kontuuride markeerimine anda teada, millega teelolija hõivatud on -- kas ta kõnnib või sõidab hoopis jalgrattaga. Ka see on autojuhile oluline informatsioon.
    Euroopa Liidu direktiiviga on isegi ette nähtud, kuidas ja kui palju peab ohtlikes tingimustes töötavate inimeste tööriietusel olema kasutatud helkurmaterjale.
    Ilma helkuriteta inimest pole helkuriga inimese kõrval pimedajal ajal võimalik eristada enne, kui hilja on. Seega autojuht, kes arvestab kaugusi helkuritega varustatud jalakäija järgi, võib tema helkuriteta kaaslasele otsa sõita.
    Ka autojuht ei tohiks unustada võimalust jääda öisel maanteel jalakäijaks kasvõi rehvi purunemise tõttu. Seetõttu on vajalik, et autos oleksid kaasas hädaabivahendina ka lihtsalt käistele tõmmatavad helkurpaelad või veel parem -- ohtlikes kohtades töötajatele kohustuslik vest (umbes selline, nagu kannavad näiteks politseinikud).
    Autojuhtide hulgas on levinud väärarvamus, et nad on oma auto avarii- ja parktulede valgel teistele autojuhtidele näha. Asjata lootus -- teine juht võib ümber auto jalutajat aimata vaid tulede kadumise ning nende taasilmumise järgi.
    Ostes helkureid, tuleb veenduda nende töövõimes: selleks on lihtne test -- võtke taskulamp, pange see n-ö ninale pikenduseks ja vaadake väljasirutatud käes olevat helkurit. Kui nüüd helkur särama ei löö, siis pole sellest ka pimedas tee peal kasu.
    Autor: Erik Tuimann
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ehituspood Viimsis paneb uksed kinni: "Ootame tormiseid aegu“
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Eksperdid: Eesti pensionisüsteem toetub liiga raskelt esimesele sambale
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
USA aktsiaturud alustasid uut kuud ulja põrkega
Pärast septembri langust algas oktoober USA aktsiaturgudel reipa tõusuga: suuremad aktsiaindeksid kerkisid üle kahe protsendi.
Pärast septembri langust algas oktoober USA aktsiaturgudel reipa tõusuga: suuremad aktsiaindeksid kerkisid üle kahe protsendi.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
LinkedIni ekspert juhtidele: tehke rohkem kisa ja kära, hoiate raha kokku
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Elektri universaalteenuse hinnaarengu määrab saastekvoodi turg
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.

Olulisemad lood

Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.