Helkuriga oled viis korda nähtavam

Autojuht on tavaliselt valmis teelolijate erinevaks käitumiseks. Kui täiskasvanult oodatakse ratsionaalset käitumist, siis laste puhul ollakse ettevaatlikum.

Kujutades aga ette olukorda, et keegi on oma koera kaelarihmale helkuri kinnitanud, ei pruugi juht kohe aru saada kelle või millega on tegemist.

Järgmine samm lihtsa helkuri kandmiselt ongi kasutada riietust, millesse on juba valmistaja paigaldanud inimese kontuuri markeerivalt helkurmaterjali. On ju selge, et isegi ohutuse nimel on kuidagi kummaline oma villase esindusmantli peale helkurit kinnitada või seada helkurkangast käesidet varrukale. Ja jooksma minnes võib ununeda spordidressile helkuri kinnitamine.

Väljapääsuks on ohutuselementide projekteerimine riietusse, nii et see seondub kogu ülejäänud rõivadisainiga.

Ostes jooksususse, pöörake tähelepanu, kas neil on kasutatud valgust peegeldavaid logosid, õmblusi või detaile (sellest teavitab näiteks Scotchlite märkega lipik tutvustavas materjalis). Ka jopedele ja mantlitele on mõni tootjafirma peegeldavad elemendid juba maitsekalt sisse õmmelnud.

Peale ülevaate teel oleva takistuse iseloomu kohta võimaldab selline kontuuride markeerimine anda teada, millega teelolija hõivatud on -- kas ta kõnnib või sõidab hoopis jalgrattaga. Ka see on autojuhile oluline informatsioon.

Euroopa Liidu direktiiviga on isegi ette nähtud, kuidas ja kui palju peab ohtlikes tingimustes töötavate inimeste tööriietusel olema kasutatud helkurmaterjale.

Ilma helkuriteta inimest pole helkuriga inimese kõrval pimedajal ajal võimalik eristada enne, kui hilja on. Seega autojuht, kes arvestab kaugusi helkuritega varustatud jalakäija järgi, võib tema helkuriteta kaaslasele otsa sõita.