Ravimiamet kogub hindu
Mitu ravimiameti tagakiusamise kartuses tundmatuks jääda soovivat ravimite hulgimüüjat sõnas, et ravimiameti nõue tähendab ärisaladuse kallale minemist. See, millise summa eest mingit ravimit aasta jooksul müüakse, ei tohiks kellegi teise asi olla, kinnitas ühe Tallinnas asuva müügifirma juht.
Ravimiamet saatis jaanuari lõpus ravimite hulgimüüjatele kirja, milles palub, et firmad esitaksid ravimiametile 15. veebruariks koos aastaaruandega ka aruandlusperioodi jooksul müüdud konkreetsete pakendite müügihinnad. «Näiteks Bayeri Aspirini 500 mg N 20 on aasta jooksul müüdud kokku 5690 krooni eest,» toob ravimiameti peadirektor oma kirjas näite.
See uuendus võimaldaks ravimiameti põhjendusel anda vastuse kõiki huvitavale küsimusele, milliseid ravimeid kui suure summa ulatuses Eestis müüakse ja kes kui palju müüb.
Ravimiameti peadirektori Lembit Rägo kinnitusel lähtus initsiatiiv ravimitootjatelt. Kogunenud andmed süstematiseeritakse tema sõnul nii, et firmade lõikes ei ole võimalik müügisummasid välja tuua, üksnes ravimite nimetuste kaupa. See info hakkab tema sõnul olema kättesaadav ka haigekassale.
Kaubandus-tööstuskoja juristi Reet Tederi sõnul on see ettevõtja suhtes konkurentsiseaduse rikkumine, kuna müügisumma pärimise huvi pärineb ravimitootjatelt.
«Tegemist on järjekordse Eesti paranoiaga,» ütles Lembit Rägo uuenduse vastaliste kohta. Ravimite koguste kohta peavad hulgifirmad nagunii ravimiametile ülevaate esitama, hinnakirjad aga vedelevad igas apteegis, lisas ta.
«Igas soliidses riigis on see avalik info,» kinnitas Rägo.
Konkurentsiameti peadirektori asetäitja Aini Proos sõnas, et seni, kuni hinnainfo andmine on vabatahtlik, võib seda lubada. Kui hinna küsimine muudetakse kohustuslikuks või seadustatakse ja pannakse sõltuvusse ravimimüügi litsentsi saamisega, on ilmselt rikutud konkurentsiseadust, lisas Proos.
Ravimite hulgimüüja ASi Tamro Eesti tegevdirektor Tarvo Vaasa sõnul on nemad valmis müügisummasid avalikustama.
ASi Medipharm tegevdirektor Aare Järvelaid ütles, et ka tema meelest pole selles mingit saladust.
ASi ISO tegevjuhi Tarmo Puuranna sõnul peaksid tingimused olema võrdsed kõigile, see tähendab, et kõik annavad infot ja kõik saavad seda kasutada. Kuni see on vabatahtlik, on see ka ebavõrdne, lisas ta.