Majanduskasv pidurdus

Hansapanga makroanalüütik Maris Lauri märkis, et reedel avaldatud andmed on esialgsed ja ei ole veel teada, millest see kasv oli tingitud. Suure tõenäosusega on selle taga riiklik sektor, lisas ta.

Statistikaameti makroökonoomika teenistuse juhataja Erika Sisaski sõnul oli viimase kvartali pea olematu majanduskasvu põhjuseks paljude tegevusalade miinusesse langemine, kuid valitsussektori kulud oluliselt ei suurenenud.

Esialgse neljanda kvartali ja aasta sisemajanduse koguprodukti (SKP) korrigeeritud andmed avaldab statistikaamet 14. mail.

Analüütikute hinnangul saab see aasta olema raske ja mullusega samaväärse tulemuse saavutamist peetakse väga heaks võimalikuks tulemuseks.

Esimese kvartali majanduskasvuks tuleb tõenäoliselt miinusega number, lausus Lauri. Teises kvartalis prognoositakse näitaja mõningast paranemist, sest Venemaa kriis avaldas oma esimesi mõjusid juba juunikuus, mistõttu vahe eelmise aastaga on väiksem.

Tarbijahinnaindeks THI tõusis veebruaris tänu põhiliselt teleteenuste hinnatõusule ja teised hinnad langesid. Eesti majanduskasvu kujunemises hõlmab väga suure osa kaubandus. Sisemaise tarbimise jätkuv langus koos hindade langusega toob endaga Vitsuri sõnul kaasa tugeva surve deflatsioonile, mis omakorda mõjutab riigieelarve täitmist.

«Riigieelarve olukord on kurb ja valitsemiskulusid tuleb tagasi tõmmata,» lausus Lauri.

Handelsbankeni ökonomist Gunnar Tersman prognoosis Balti riikide tänavuseks majanduskasvuks 2,5--3,5%. Viini rahvusvahelise majandusvõrdlusinstituudi (WIIW) prognoos on 3% ehk samaväärne Sloveenia, Jugoslaavia ja Lätiga.