NATO valmistub õhulöögiks

Seda teatas Euroopa Liidu (EL) vahendaja Kosovos Wolfgang Petritsch, kellel läbirääkimistel osalenuna on mulje, et Milosevic ei ole poliitiliseks kompromissiks valmis. Jugoslaavia president on deklareerinud, et ta ei nõustu iialgi rahuplaaniga, mis näeb ette rahvusvaheliste rahuvalvejõudude paigutamise Kosovo albaanlaste ja serblaste sõjategevuse piirkonda. Seda näeb muu hulgas ette Pariisi rahuläbirääkimistel saavutatud Kosovole autonoomia andmise plaan, mille albaania liidrid heaks kiitsid ja mille Jugoslaavia valitsus tagasi lükkas.

ÜRO ametiisikute andmetel on olukord Kosovos viimasel ajal järjest halvenenud -- laupäeval pärast rahvusvaheliste vaatlejate lahkumist oli Serbia rünnaku tõttu sunnitud oma kodudest lahkuma vähemalt 50 000 albaanlast.

Itaalia, Prantsuse ja Suurbritannia valitsus teatasid eile ühisvalduses: me loodame, et vajadust NATO sõjalise aktsiooni järele ei teki, kuid kinnitame, et katastroofi vältimiseks Kosovos oleme valmis koos NATO liitlastega rakendama kõiki hädavajalikke abinõusid. NATO tegevuse on heaks kiitnud 19 liikmesriigist 18, v.a Kreeka.

Jugoslaavia televisiooni teatel on president Milosevic saatnud Briti ja Prantsuse välisministrile kirja, kus ta häbistab neid väikese riigi pommitamisega ähvardamise eest ja ütleb, et on valmis läbirääkimisteks, kuid mitte sundlahendusega. Näib, et Jugoslaavia ise ei usu enam rahumeelsesse lahendusse, sest ta on välja kuulutanud massilise mobilisatsiooni. Arstidel on keelatud riigist lahkuda.

NATO on sihtmärgid välja valinud ja kui ta esialgu tahtis löögid ära jagada kahe öö peale, et jätta Milosevicile järelemõtlemiseks aega, siis nüüd on ta Serbia vägede kiire edasiliikumise tõttu otsustanud anda põhilöögi esimesel ööl. NATO vägedes on kasutusel nn digitaalne närvisüsteem Cronos, mis ühendab 5000 meest ühtsesse arvutivõrku ja võimaldab neil omavahel edastada elektroonilisi teateid, arvandmeid ja digitaalseid kaarte ning ülemjuhatajal jälgida operatsiooni käiku.

Belgrad on ähvardanud, et kui NATO alustab sõjalist tegevust, siis on Serbial seaduslik õigus anda vastulöök ükskõik missuguse NATO positsiooni pihta, sealhulgas ka Bosnias, Makedoonias ja Ungaris.

Autor: FT