Kristina Traks • 12 aprill 1999

Pangad pelgavad külvilaenusid

«Tuleb signaale, et pangad on keeldunud laenu andmast ka nendele põllumeestele, kellel eelmised laenud tagasi makstud,» ütles talupidajate keskliidu peadirektor Kaul Nurm. «Ka edukad talumehed kurdavad, et neile on ära öeldud.»

«Ühispangast öeldi mulle kohe ära, nüüd loodan Hansapanga peale,» ütles Viljandimaa Abja valla talunik Arvo Veidenberg. «Ma saan pankade ettevaatlikkusest aru küll, aga kui ikka laenu ei saa, siis vilja maha panna kah ei saa.»

Veidenberg kavatseb kevadkülviks laenu võtta 150 000 krooni, mis kulub väetiste ja kütuse ostmiseks.

Hansapanga riskianalüüsi divisjoni direktor Margo Karp ütles, et pank ei suhtu ühessegi klienti eelarvamusega. «Kui ta on krediidivõimeline ja tal on piisavalt tagatisi, siis ta ka laenu saab,» ütles Karp. «Kas ta on endine Maapanga klient või maalt, see ei loe.»

Ühispanga laenujuht Andrus Kimber ütles, et pikaajalistele klientidele annab Ühispank laenu küll. «Loomulikult eelistame juba tuntud kliente, ent ega uusigi projekte kohe kõrvale lükata,» ütles Kimber.

Kevadkülvilaen on põllumeestele mõeldud lühiajaline laen, mida antakse kevadel väetiste ja kütuse ostmiseks ning mille tootja peab sügisel pangale tagasi maksma. Seni anti külvilaenu lihtsustatud tingimustel, kuid sel aastal nõuavad pangad laenu taotlejalt viie aasta äriplaani ning laenu tagatiseks kinnisvara.

Põllumajanduse ja maaelu krediteerimise fondi finantsdirektor Ardo Nõmm ütles, et pangad on konservatiivsemad kui varem, kuid kellel on varasemad laenud tagasi makstud, sellel ei tohiks uue laenu saamisega probleeme olla. «Endised Maapanga kliendid on pankadele võõrad ja ehk sellepärast kõhklevad nad laenude andmisel,» rääkis ta.

Nõmme sõnul on tänavu juba välja antud 20 mln krooni kevadkülvilaenudeks, mille tänavune planeeritud maht on 80 mln krooni.

Hetkel kuum