23 mai 1999

Korteriühistu tegevuste järjekord pangalaenu saamiseks

Sõltumata omandivormist on suurem osa elamutest halvas seisukorras, eriti soojapidavuse mõttes. Osa nendest on aga kujunemas elanikele ohu allikaks (amortiseerunud konstruktsioonid, aegunud tehnosüsteemid).

Olukorra parandamiseks peaksid aktiivsust üles näitama korteriomanikud ise. Siin kerkib probleem, kuna ollakse sõltuvuses kinnisvarahooldusfirmadest, mis haldavad ja hooldavad elamuid. Nende põhiline eesmärk on saada kasumit just hoolduskulude osas.

Osalise väljapääsuna näen, et maja elanikud asutavad korteriühistu, mis seejärel võtab laenu. Eesti ainsa kommertspangana on Optiva pangas elamu- ja korteriühistutele välja töötatud laenuprogramm ja selle tarbeks on eraldatud 80 miljonit krooni.

Laenu võtmise protsess on keeruline, aeganõudev ja probleemne. Protsessi võib jagada kuueks sammuks.

- Esiteks tuleb korraldada ühistu juhatuse koosolek, kus juhatuse liikmed panevad kirja nende jaoks kõige olulisemad probleemid -- tööd, mis maja jaoks on esmatähtsad. Samuti tuleb arutada küsimust, kes on nõus oma korterid pantima laenu tagatiseks.

Reeglina elavad majades ka väga aktiivsed korteriomanikud, kes küll ei kuulu juhatusse, kuid on vastava ala spetsialistid. Kindlasti tuleks ka nemad kaasata esimesse arutusprotsessi.

Koosoleku lõpus peaks kindlaks määrama ühe isiku, kes koondab kõik ettepanekud, tehes tabeli enim hääli saanud töödest ehk koostades esialgse renoveerimisplaani.

- Teine samm algab üldkoosolekust, kõigepealt registreeritakse kohaletulnud. Hea oleks, kui registreeritakse ka sõnasoovijate nimekiri, et vältida kõrvalekaldeid teemadest ja tugineda rangelt piiritletud päevakorrale. Valitakse koosoleku juhataja ja protokollija.

Olulise päevakorrapunktina, soovitavalt viimasena, tuleb sisse kirjutada ka punkt juhatusele üldkoosoleku poolt pangalaenu ja ehitajatega eelläbirääkimiste volituste andmisest. Pärast üldkoosolekut määrab juhatus uue juhatuse koosoleku.

- Kolmas samm -- juhatuse koosolekul arutatakse üldkoosolekul toimunut. Tehakse nn vahekokkuvõte, mis on äärmiselt oluline järgnevateks sammudeks. Kindlasti peab arvestama ka sotsiaalseid küsimusi -- laen on vaja tagasi maksta ja algselt see mõnevõrra suurendab korteriomanike maksukoormust. Tänu energiasäästule hakkavad küttearved siiski peatselt vähenema.

Positiivse tulemi korral hakkab juhatus aktiivselt tegutsema, määrates kindlaks tööülesanded -- kes läheb panka laenutingimusi uurima, kes Eesti korteriühistute liitu konsultatsioonile, kes asub läbirääkimistesse ehitajaga jne. Aluseks võetakse üldkoosolekul kinnitatud renoveerimisplaan. Lepitakse kokku juhatuse uue koosoleku asjus. Loomulikult löövad kaasa ka kõik spetsialistid, kes eelnevalt töörühma kuulusid.

- Neljas samm -- juhatuse koosolek, kus arutatakse läbi kõik töögruppide tehtu ja valitakse välja parimad pakkumised. Ennekõike tuleb silmas pidada finantsanalüüsi (kuidas oleks võimalik piiratud vahenditega kõige otstarbekamalt ringi käia). Lepitakse kokku uus juhatuse koosolek.

- Viienda sammuna tutvustatakse juhatusele viimaseid konkreetseid lõpp-pakkumisi, mis lähevad esitamisele üldkoosolekule. Samuti lepitakse kokku üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, sellekohased teated pannakse välja trepikodadesse.

- Viimaseks sammuks on üldkoosolek, kus tutvustatakse pakkumisi, kuulatakse ära ettepanekud ning seejärel pannakse hääletusele laenu võtmise otsustamine.

Kui üldkoosolek hääletab positiivselt, tuleb hakata tegelema laenu vormistamise küsimustega.

Autor: Urmas Mardi

Hetkel kuum