Kriis on suurem

«Ma ise arvan, et see number siiski nii suur ei ole. Lõplik tulemus jääb tõenäoliselt kusagile kahe numbri vahele, võib-olla natuke rohkem statistikaameti poole, «sõnas ta.

Aasta lõpuks pole majanduskasvu saavutamine siiski välistatud, aga see tuleb ilmselt minimaalne, lausus Järvan.

Eesti Panga asepresidendi Peter Lõhmuse hinnangul tuleb statistikaameti andmete põhjal teha edasistesse prognoosidesse teatud korrektiive. «Majanduskasvule valdas ootamatut tugevat mõju ekspordimahtude langus ning ootamatult nõrka mõju loodetud eratarbimise positiivne inerts. Eelkõige näitab see meie majanduskasvu eriti tugevat seotust välis-, mitte sisenõudlusega,» ütles Lõhmus.

Eesti Pank peab statistikaameti andmete valguses vajalikuks kulude edasist kärpimist.

«Oluliseks peame korrektuuride tegemist üldvalitsuse, sh kohalike omavalitsuste tulevikuplaanidesse, kuna kulude kokkutõmbamine võib osutuda endisest aktuaalsemaks,» märkis Lõhmus.

Riigikogu rahanduskomisjoni ja Reformierakonna liikmele Jürgen Ligile tulid teated ligi 6% majanduslangusest ootamatult. «Ei või olla, kahest protsendist on räägitud, mis andmed need on,» küsis ta.

Ligi leidis, et majanduslanguse peapõhjus on välismõjud. «Põhjused on eelmises aastas, Aasia kriis, Vene kriis,» loetles ta. Ligi hinnangul valitsus majanduslangusega võidelda ei saa. «Hoobasid, mida saaks rakendada, ei eksisteeri, sest languse põhjustanud tegurid pärinevad väljastpoolt Eestit.»

Keskerakondlane Liina Tõnisson soovitas valitsusel kiiremas korras käiku anda stabilisatsioonireserv. «See, et majandus alla käib, on näha igalt poolt. Kuna kriisi ajal tarvitatakse varusid, siis on viimane aeg stabilisatsioonifond tagasi tuua,» leidis Tõnisson.

Lõplikud andmed esimese kvartali SKT kohta avaldab statistikaamet augustis.

Autor: Henrik Ilves