Kas Eesti ettevõtteil tasuks pürgida Serbiat üles ehitama?

See uudis on ju veel nii värske ja uus. Bill Clinton siis alles meie jaoks öösel, nende jaoks eile (üleeile -- toim.) päeval ütles, et asutakse välja töötama Serbia ülesehitamise programmi. Ma usun, et sinna kaasatakse väga palju ja võimsalt kõikvõimalikke välisorganisatsioone ja -jõude ja seda mitte ainult Euroopast.

Mis nüüd Eesti ehitusettevõtetesse puutub, siis Feeri nõukogu esimehena võin öelda, et me ei ole seni teinud plaane Serbia turule minekuks. Kui aga olukord seda võimaldaks ja vajadus oleks, siis võiks kindlasti neid võimalusi proovida. See oleks võib-olla Eesti ehitajale üks suur ?anss. Minu andmetel ei ole seal piirkonnas meist keegi ehitanud. Muidugi võtab see natukene aega, enne kui selgub, millistest vahenditest ja mismoodi on kavas Serbia üles ehitada. Ja seda on muidugi raske prognoosida, kui kaua võtab ülesehitusprogrammide väljatöötamine aega ja mida tehakse.

Aga kui võimalus oleks, siis läheks Serbiasse ehitama kindlasti.

See on küll suur illusioon, kui mõni Eesti ehitusfirma arvab, et ta võiks pääseda Serbiat ehitama. Me Moskvas ju konkureerime jugoslaavlaste ja türklastega -- kõik on meist odavamad. Balkanil on odavat tööjõudu piisavalt. Eesti tööjõud jääb kalliks.

Eks meid saab ju poliitiliselt liigitada pehmelt öeldes teise poole meeste hulka. Selline poliitiline probleem on ka.

Kõik Eesti ehitusfirmad on ka nii pisikesed võrreldes nende mahtudega, mis seal teha vaja on. Parimal juhul võib Eesti firmade osaks langeda mingi kogus alltöövõttu. Mina optimismi ei jaga, kogedes just konkurentsi jugoslaavlastega Moskvas. Me puutume kogu aeg kokku, teame hindasid ja kvaliteeti. Ma ei näe küll võimalust, et Eesti ettevõtjad suudaksid Serbias kuidagi tööd teha.

Kõik Eesti ehitajad, kes on Euroopa poole läinud, on sealt hästi vaikselt tagasi tulnud. Ainuke koht, kus me suudame tööd teha, on Venemaa ja Ukraina. Jugoslaavias, mis on ümbritsetud türklaste ja ekssotsmaadega, kes on Serbiaga tihedamalt seotud, me ei konkureeri. Türklased on meist igal juhul odavamad. Kvaliteet on neil küll kehvem kui eestlastel, aga vaevalt seal sellise massehituse juures tippkvaliteeti keegi väga hoolega taga ajab. Nii, et sinna ehitama pääseda on eestlaste jaoks puhas illusioon.