Kergelt antud lubadused tõid pinged valitsusse

Kahjurõõmsad ennustused on paika pidanud. Pärast valimisi kibekiiresti kokku pandud koalitsioonileppest kinnipidamisega on tekkinud tõsiseid raskusi. Suure tõenäosusega jääb täitamata Reformierakonna peamine valimislubadus kaotada ettevõtte tulumaks aastast 2000. Veel pole selge, mida õnnestub oravaparteil selle ohvri eest välja kaubelda.

Avalikkuse ees teevad reformistid sõna «kauplemine» kasutamise korral solvunud näo ja räägivad koalitsiooni ühtsusest. Eravestlustes kasutavad nad mõõdukate kohta päris vängeid sõnu. Mõõdukate põllumajandusminister Ivari Padar nõuab valitsusliidu koosolekutel kaitsetollide kehtestamist juba 1. oktoobrist, reformierakondlased haaravad selle peale peast ning paluvad jumalat, et see lõpuks ometi Eestile ühegi aruka põllumajandusministri saadaks.

Isamaaliit on kahe vahel ja saab oma haridust ja lapsi toetavate plaanide elluviimiseks kordamööda tuge mõlemalt partnerilt. Eelmisel nädalal aga selgus, et koalitsioonileppes ettenähtud lapsehooldustasu rakendamiseks aastast 2000 võib puududa raha.

Isamaaliitlasest riigikogu rahanduskomisjoni esimees Kalle Jürgenson ütleb, et küsimärgiga on ka kaitse- ja hariduskulutuste suurendamine.

«Räägitud on väga erinevate lubaduste edasilükkamisest, kuid põhiliselt on siin tunda Reformierakonna sellist käitumist, et kui meie peame loobuma oma mõnest lubadusest, siis peate teie ka,» räägib Jürgenson. «Ma päriselt ei aktsepteeri sellist «vorst vorsti vastu» suhtumist.»

Reformierakondlased kavatsevad igal juhul nõuda teiste osapoolte mõne lubaduse täitmata jätmist. Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi peab lastetoetuste järsku suurendamist eelarve mahu vähenemise juures keeruliseks ja kinnitab, et mõnest lubadusest peavad loobuma ka teised.

Reformierakond on valmis ettevõtte tulumaksu kaotamise nimel isegi nõustuma Mõõdukate soovitud kaitsetollide kehtestamisega järgmise aasta algusest. «Need asjad pole omavahel seotud,» vaidleb vastu Mõõdukate esindaja koalitsiooninõukogus Tõnu Kõiv. «Üks pingestab eelarvet, teine suurendab laekumisi.»

Kõiv lisab, et koalitsioonileppesse ei saa suhtuda nii, et kui ühe osapoole valimislubaduse täitmine lükkub edasi ja teise osapoole lubadus täitub, on keegi kaotaja ja keegi võitja. «Töö koalitsioonis ei käi nii, et kord Vestmann all ja Piibeleht peal ja siis jälle teisiti.»

Majanduskasvu prognoosi alandamisega ühe protsendi võrra 4--4,5 protsendini vähenes riigieelarve maht miljardi krooni võrra 16,8 miljardile kroonile. Seetõttu peavad ministeeriumid kärpima oma halduskulutusi 2 protsenti.

Rahandusministeeriumi andmetel jääb pärast kärpeid valitsusele 500 mln krooni vaba raha, ülejäänu kasutamine on määratud seadustega. Ettevõtte tulumaksu kaotamise korral peaksid ministeeriumid oma kulusid kärpima veel 9 protsenti.

Täna kogunev koalitsiooninõukogu ja valitsuse ühisistung hakkab arutama ettevõtte tulumaksu kaotamist ja hiljemalt neljapäeval teeb koalitsioon otsuse: kas järgmise aasta eelarvesse kirjutatakse sisse ettevõtte tulumaks.

Õhkkonda koalitsioonis pingestavad lähenevad kohalikud valimised, mil tuleb jagada juba uusi lubadusi. Selge sõnum tollide kehtestamise kohta tõotab tuua Mõõdukatele hääli, mis muidu läinuks Keskerakonnale või Maarahva Erakonnale. Reformierakonna hääled läheksid aga Isamaaliidule, kelle peaministrikoht on oravaparteil pinnuks silmas.

Koalitsioonisisesest konkurentsist olulisem on siiski sponsoritele meelepäraste otsuste langetamine. Poliitikute väitel on mitmel erakonnal suuri võlgu ja sponsorite leidmine on enne kohalikke valimisi veelgi keerulisem.

Hetkel kuum