Tallinn jätkab odavama veega

Tallinna juhid nimetavad rahandusministeeriumi nõudmist loobuda Tallinna vee hinna alandamisest ja otsust keelata Hansapangal linnale laenu anda poliitiliseks otsuseks ning keelduvad varem langetatud otsuseid ümber vaatamast.

Edgar Savisaar teatas, et Eesti Panga presidendi määrus, mis kohustab kohalikke panku enne omavalitsustele laenu andmist selle rahandusministeeriumiga kooskõlastama, on vastuolus kehtivate seadustega. Eesti Pank ületab oma volitusi, väitis Savisaar. Ta kavatseb pöörduda õiguskantsleri või kohtu poole, et tunnistada piirangud laenuandmisel õigustühiseks.

Savisaar ei osanud eile anda ühest vastust küsimusele, millisest pangast ja millal Tallinn lisaeelarvega kinnitatud 130 miljoni kroonise teedelaenu võtab.

Eesti Panga infoosakonna juhataja Andrus Kuusmann soovis Tallinna linnajuhtidele keskpangaga kohtus käimiseks jõudu. «Vastavalt krediidiasutuste seadusele on Eesti Panga presidendil volitused anda välja määrusi krediidiasutuste kohta,» sõnas ta.

Rahandusminister Siim Kallase sõnul on Tallinna vee hinna langetamise puhul tegemist läbimõtlematu otsusega. Tema väitel ei lugenud linnavõimud enne otsuse langetamist läbi Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangaga (EBRD) sõlmitud laenulepingut.

«Järgmiste laenude puhul küsitakse nüüd, kas Eesti riigi garantii on ikka piisav,» lausus Kallas. Tema väitel on EBRD esindajad äärmiselt ärritunud laenulepingu rikkumise üle.

Edgar Savisaar ütles, et EBRD laenu esimene tagaja oli linnavalitsus, mistõttu Eesti riigi mure laenu saatuse pärast pole põhjendatud.

Tallinna linnapea Peeter Lepp lisas, et linnavalitsus oli EBRDga erimeelsuste lahendamiseks kohtumise kokku leppinud enne, kui rahandusministeerium jõudis häirekella lüüa. «Algul pakkusime kohtumist EBRD esindajaga neljapäevaks, kuna see kuupäev neile aga ei sobinud, leppisime kokku 13. septembriks,» lausus Lepp.

Edgar Savisaar ütles, et rahandusministeeriumi tegevus ei sunni linnajuhtide otsuseid ümber vaatama. Linnavalitsuse otsusega peaks kuu aja pärast vee hind Tallinnas odavnema kokku kaks krooni m³. Savisaar kinnitas, et linna finantsdistsipliin ei ole järsult halvenenud. «Finantsasjad on pigem paranenud, näiteks on tõusnud üksikisiku tulumaksu laekumine,» kinnitas Savisaar.

Rahandusministeerium ei andnud kooskõlastust Tallinna linna Hansapangast võetavale laenule põhjendusega, et linnavalitsus pole finantsküsimustes piisavalt usaldusväärne.

ASi Tallinna Vesi juhtumi tõttu on Siim Kallase väitel kaalul kogu riigi finantssüsteemi usaldusväärsus. Lisaks on erastamisele mineva Tallinna Vee aktsiate hind Kallase hinnangul vähenenud 400 miljoni krooni võrra.

«Meie arvutuste kohaselt läheb Tallinna Vesi vee hinna langetamisega kahjumisse, kust siis tuleb sellisel juhul tagasimaksmiseks vajalik raha,» küsis Kallas.

Edgar Savisaare hinnangul ei pruugi vee hinna langetamine viia ASi Tallinna Vesi järgmisel aastal kahjumisse, nagu on prognoosinud ka ettevõtte juhid. Leian, et Tallinna Veel on vaja piirata investeeringuid, sest vee tarbimine väheneb, lausus Savisaar. Tema sõnul ei pea Tallinna Vesi olema nii suures kasumis, et ta kuuluks Eesti edukamate ettevõtete hulka.

Hetkel kuum