Kristi Malmberg • 1 september 1999

Lati tugevus sõltub majandusest

Briti majanduslehe Financial Timesi väitel võib Läti suurenev eelarvedefitsiit sundida valitsust kaaluma lati devalveerimist. Läti Suprema juhi Roberts Idelsonsi hinnangul pole asi väga tõsine, sest valitsus latti devalveerida ei saa ja Läti keskpank seda teha ei kavatse.

«Probleem pole mitte niivõrd latis, vaid meie majandusolukorras,» nentis Idelsons. «Lati devalveerimine võib tõsisemalt kõne alla tulla alles siis, kui majanduse seis veelgi halveneb.» Idelsonsi väitel pole lati devalveerimine ka tehniliselt võimalik, sest see on sajaprotsendiliselt kaetud välispankades seisva rahaga.

Hansapank Marketsi analüüsiosakonna juht Urmas Riiel nentis, et Läti majandus on kindlasti raskes olukorras ja ka valitsuse nõrkus silmanähtav, kuid siiski ei saa veel otseselt väita, et latt on devalveerumas. «Loodetavasti astub Läti valitsus kiiresti samme, et neid jutte leevendada,» lausus Riiel.

Riieli hinnangul avaldavad latiga seotud spekulatsioonid rahvusvahelist mõju ka Eestile. Otsene majanduslik mõju ilmneb tema väitel siiski vaid juhul, kui latt tõepoolest devalveeritakse. «Kuid isegi siis ei kaasne kohe surve Eestile krooni devalveerimiseks,» väitis Riiel.

Riiel lisas, et kuigi Läti lati otsest devalveerimisohtu ei ole, ei tohiks puhkenud spekulatsioone eirata. «Leedus ei lähe asjad kõige paremini just seetõttu, et Leedu keskpank ja valitsus ei räägi liti olukorrast selgete sõnadega,» märkis Riiel.

Baltimaid kiputakse ikka vaatama üheskoos, kuigi Eesti liigub Euroopa Liidu poole palju kiiremini. «Kindlasti on Eestis ettevõtteid, kellele need spekulatsioonid kasuks ei tule,» tunnistas ta.

Lätis on tütarfirma umbes 600 Eesti ettevõttel. Rigas Miesnieksi omaniku Rakvere Lihakombinaadi finantsdirektor Teet Soorm arvas, et ainuüksi spekulatsioonid ei tohiks kaubavahetuses Lätiga probleeme tekitada. «Kuid lati devalveerimine mõjutaks kahtlemata meie konsolideeritud tulemusi,» ütles Soorm.

Hetkel kuum