14. oktoober 1999 kell 22:00

Kiirtest ei toimi iga jahutusvedeliku puhul

Nüüdisaegsed autode jahutusvedelikud on lisandite poolest väga erinevad, peamiseks korrosiooni peatavaks aineks on nitrit. Samuti kasutatakse mitut metalli automootorite ja jahutussüsteemide valmistamisel -- alumiiniumi, vaske, terast. See nõuab jahutusvedelikelt head kaitset korrosiooni eest ning lisandeid on pidevalt arendatud. Sestap erinevad ka eri valmistajate tooted kasutatavate lisandite poolest ning lisandite sisalduse mõõtmine üldise meetodi või indikaatorpaberiga ei ole võimalik.

Võtame näiteks Korrek Coolant'i -- jahutusvedeliku, mis ületab kindlasti standardi BS6580:1992 nõuded. See on kõrgetasemeline nn NAP-free toode, st selle lisandid ei sisalda nitriteid, amiine ja fosfaate. Selle korrosioonivastane toime on saavutatud ainetega, mille valimisel on arvestatud kõiki nüüdisaegsete autode mootorite ja jahutussüsteemide valmistamisel kasutatavaid metalle.

Müügil on kiirteste, mis mõõdavad muuhulgas nitritisisaldust ja pH-d. Kui kasutatav meetod mõõdab nitriteid, amiine või fosfaate, ei sisalda nt Korrek Coolant vastavalt testile mingeid lisandeid, kuigi selle korrosioonivastane kaitse on parim võimalik. Vedeliku happelisust või aluselisust ehk pH-d mõõtev test räägib aga ainult sellest omadusest.

Jahutusvedelikele lisatakse erilisi aineid, nn puhvreid, mis peavad hoidma ära pH alanemise juhul, kui süsteemi peaks sattuma happelisi aineid. Seda omadust kutsutakse aluselisusvaruks. pH näit ise ei räägi midagi vedeliku kasutuskõlblikkusest või aluselisusvarust.

Seega sobivad kiirtestid vaid kindlate tuntud keemilise koostisega jahutusvedelike võrdlemiseks ja ei millekski muuks.

Autor: Kim Lindqvist

Hetkel kuum