Eesti Pank: Tallinn peab kärpima plaanitavaid kulusid
Lõhmuse sõnul võib Tallinnale laenuvõtmiseks loa anda vaid siis, kui linn esitab tõsised ja elluviidavad kavad eelarvepoliitika osas järgnevateks aastateks.
«Need kavad peavad lähtuma Eesti riigi üldisest eelarvepoliitilisest põhimõttest tagada tasakaalus eelarve keskpikas perspektiivis,» ütles Lõhmus.
Lõhmus märkis, et Eesti Pank pole viimasel ajal täheldanud mingeid olulisi nihkeid Eesti majanduses ning seetõttu puudub alus hinnata majanduse võlakoormat teistmoodi.
«Lõppeval aastal oleme tulemuse ees, kus üldeelarve defitsiit kujuneb miinus viie protsendi lähedale SKPst, mis Eesti Panga jaoks on selge ohu märk,» ütles ta.
Asepresidendi sõnul on ainus võimalus sellist olukorda välistada seaduse täiendamine, nii et omavalitsuste laenuvõimalused oleksid senisest oluliselt täpsemalt reguleeritud.
«Arvestades, et riik peab tähelepanu pöörama üldvalitsuse eelarvele ja vaatlema Toompead ning kohalikke omavalitsusi koos, oleks loomulik, et kohalike omavalitsuste laenukoormuse kasvades ja edasise kokkuhoiupoliitika puududes vaadatakse allapoole riiklik eelarve,» ütles Lõhmus.
Rahandusministeeriumi nõunik Daniel Vaarik ütles, et minister Siim Kallas kohtub Tallinna juhtidega laenuvõtmise küsimuses teisipäeval.
«Millal ministeerium oma seisukoha Tallinna laenu kohta avaldab, on praegu raske öelda,» rääkis Vaarik. «See sõltub kohtumise tulemustest.»
Vaarik märkis, et Eesti Panga arvamusega selles küsimuses tuleb nõus olla ja ka rahandusministeerium on omavalitsuste laenamist vaadelnud pidevalt üldvalitsuse kontekstis.
Tallinna abilinnapea Heigo Kaldra on varem öelnud, et võrreldes septembrikuuga on rahandusministeeriumi suhtumine laenuvõtmisse muutunud soodsamaks ning linnavalitsus ja Hansapank on kooskõlastuse saamisel valmis kohe 130 miljoni kroonisele laenulepingule alla kirjutama.
Septembris Hansapank rahandusministeeriumi vastuseisu tõttu Tallinna linnale laenata ei saanud. Pärast seda korraldatud uue laenukonkursi võitnud DePFa laenutingimused osutusid linnale vastuvõetamatuks.
22. oktoobril esitas Hansapank rahandusministeeriumile taotluse anda hinnang Tallinna finantsdistsipliinile, et saada siiski luba laenamiseks.
Hansapanga laenupakkumine Tallinna linnale on jõus samadel tingimustel, nagu see oli augustis, kui pank pakkus 130 miljoni kroonise kolmeaastase tähtajaga laenu intressiks 4,98 protsenti.
Pealinn on laenuga sattunud sundseisu, sest suvel kinnitatud lisaeelarvega määratud kulud on seni katmata.
Lisaeelarve vahendid kulusid enamikus Keskerakonna valimiskampaaniaks osutunud kvartalisiseste teede remondiks ja uute busside ostu rahastamiseks.
Koos 130 miljoni kroonise veel saamata laenuga ulatuks pealinna laenukoormus tuleval aastal 38 protsendini eelarve mahust.
Kohaliku omavalitsuse laenukoormus ei tohi ületada 75 protsenti aasta eelarvetuludest. Laenude teenindamiseks ei tohi kuluda rohkem kui 20 protsenti tuludest.
Autor: BNS