Omanikud hädas juhtide vallandamisega

Meie oponendid väidavad, et töötajate vallandamisel või koondamisel tehtud apsud ei sõltu omanike rahvusest ja Äripäeva vastav väide on ekslik, sest Eesti Päevalehe omanikeringi kuulub ka perekond Bonnier.

Jah, kuid neile kuulub Päevalehest ainult neljandik ja Muuli tagandamise initsiaatoriks oli Hans H. Luik.

Samas on väliskapitali kontrolli all olevates ettevõtetes toimunud tippjuhtide lahkumine suurema kärata ja avalikkusele jäetakse mulje, et lahkumise initsiaatoriks oli tippjuht ise. Nii toimus see näiteks Hansapangas, kui pangast lahkusid Jüri Mõis ja Hannes Tamjärv. Avalikku musta pesu pesemist suutsid vältida Eesti Mobiiltelefoni omanikud, kuigi pinged firmas olid väga suured, sest eelmine juht Tõnu Tee keeldus lahkumast ja tema vabastamine firma mainet kahjustamata oli omanikele pikaajaline ja vaevaline protsess.

Kui firmajuht ei ole saanud hakkama mingi kuritarvitusega, vaid tema vabastamise põhjus on omanikest erinev arusaam ettevõtte arengust või omanike seatud eesmärkide täitmata jätmine, siis peab juhivahetus toimuma korrektselt ja avaliku kärata. Tihti ei ole lahkuvale tippjuhile oluline saadav kompensatsioon, vaid see, kuidas seda avalikkusele serveeritakse.

Hans H. Luik võib vastu väita, et mingit avalikku sõnasõda ei puhkenud ja Kalle Muuli jätkab edasi tööd Eesti Päevalehes. Muuli ise põhjendas oma kommentaaris lahkumist sooviga keskenduda ajakirjanikutööle.

Lugedes samade meeste nädalataguseid avaldusi, kus nad andsid mõista, et jutud peatoimetaja väljavahetamisest on alusetud, on selge, et praegu üritatakse halva mängu juures teha head nägu. Tulemuseks on ettevõtte maine kahjustamine, sest kui omanik avalikkusele oma firma kohta valetab, kahandab see omaniku kõrval ka kogu firma usaldusväärsust.