• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Omanikud hädas juhtide vallandamisega

    Esmaspäeval esitas Eesti Päevalehe peatoimetaja Kalle Muuli lehe omanikele lahkumispalve. Nädal varem kirjutas Muuli peatsest lahkumisest Sõnumileht, kuid Päevalehe nõukogu esimees Hans H. Luik lükkas selle ümber ja teatas avalikkusele ning Päevalehe töötajatele, et peatoimetaja väljavahetamist ei ole nõukogul kavas.
    Äripäeva arvates ei oska eestlastest ettevõtete omanikud tippjuhte vahetada.
    Kui võrrelda Eestis tegutsevaid kohalikule ja väliskapitalile kuuluvaid ettevõtteid, siis esimeste puhul on valdav, et juhtkond vahetatakse avaliku sõnasõja saatel firma mainet kahjustades. Meenutame Enn Sarapi vabastamist Tallinna Sadama, Peep Aaviksoo lahkumist Norma ja Kalju Hellenurme tagandamist Estiko juhi kohalt.
    Meie oponendid väidavad, et töötajate vallandamisel või koondamisel tehtud apsud ei sõltu omanike rahvusest ja Äripäeva vastav väide on ekslik, sest Eesti Päevalehe omanikeringi kuulub ka perekond Bonnier.
    Jah, kuid neile kuulub Päevalehest ainult neljandik ja Muuli tagandamise initsiaatoriks oli Hans H. Luik.
    Samas on väliskapitali kontrolli all olevates ettevõtetes toimunud tippjuhtide lahkumine suurema kärata ja avalikkusele jäetakse mulje, et lahkumise initsiaatoriks oli tippjuht ise. Nii toimus see näiteks Hansapangas, kui pangast lahkusid Jüri Mõis ja Hannes Tamjärv. Avalikku musta pesu pesemist suutsid vältida Eesti Mobiiltelefoni omanikud, kuigi pinged firmas olid väga suured, sest eelmine juht Tõnu Tee keeldus lahkumast ja tema vabastamine firma mainet kahjustamata oli omanikele pikaajaline ja vaevaline protsess.
    Kui firmajuht ei ole saanud hakkama mingi kuritarvitusega, vaid tema vabastamise põhjus on omanikest erinev arusaam ettevõtte arengust või omanike seatud eesmärkide täitmata jätmine, siis peab juhivahetus toimuma korrektselt ja avaliku kärata. Tihti ei ole lahkuvale tippjuhile oluline saadav kompensatsioon, vaid see, kuidas seda avalikkusele serveeritakse.
    Hans H. Luik võib vastu väita, et mingit avalikku sõnasõda ei puhkenud ja Kalle Muuli jätkab edasi tööd Eesti Päevalehes. Muuli ise põhjendas oma kommentaaris lahkumist sooviga keskenduda ajakirjanikutööle.
    Lugedes samade meeste nädalataguseid avaldusi, kus nad andsid mõista, et jutud peatoimetaja väljavahetamisest on alusetud, on selge, et praegu üritatakse halva mängu juures teha head nägu. Tulemuseks on ettevõtte maine kahjustamine, sest kui omanik avalikkusele oma firma kohta valetab, kahandab see omaniku kõrval ka kogu firma usaldusväärsust.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

E-resident: õiglased tasud Eesti loomemajandusse!
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Läti ükssarvikulootus kaasas lisaraha
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Renault' lahkumise järel vuravad Moskva tehasest välja Moskvitšid
Moskva linnapea Sergei Sobjanin teatas, et Venemaa pealinn võtab seal asuva Renault' tehase üle ja see hakkab tootma Moskvitši kaubamärgiga autosid.
Moskva linnapea Sergei Sobjanin teatas, et Venemaa pealinn võtab seal asuva Renault' tehase üle ja see hakkab tootma Moskvitši kaubamärgiga autosid.
Bituumeni-kriis lööb jalgealuse vankuma: „Tööd jääb vähemaks ja kõik on kõigile võlgu“ Riigi otsus andis raskustes sektorile kõva hoobi
Vähe sellest, et Ukraina sõja tõttu on teede ehituseks tarvilikku bituumeni kättesaadavusega tõsiseid raskuseid, otsustas riik külmutada tänavu 50 teedeehituse objekti. „See on raske olukord. Jäädakse võlgu, makseajad pikenevad,“ kommenteeris olukorda Pigipada OÜ juhatuse liige Marek Koit, kelle sõnul lõi riik teedeehituse sektorit raskel ajal selga.
Vähe sellest, et Ukraina sõja tõttu on teede ehituseks tarvilikku bituumeni kättesaadavusega tõsiseid raskuseid, otsustas riik külmutada tänavu 50 teedeehituse objekti. „See on raske olukord. Jäädakse võlgu, makseajad pikenevad,“ kommenteeris olukorda Pigipada OÜ juhatuse liige Marek Koit, kelle sõnul lõi riik teedeehituse sektorit raskel ajal selga.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.