• OMX Baltic0,17%303,2
  • OMX Riga−0,04%868,25
  • OMX Tallinn0,37%1 999
  • OMX Vilnius−0,16%1 205,47
  • S&P 5000,1%5 892,58
  • DOW 30−0,21%42 051,06
  • Nasdaq 0,72%19 146,81
  • FTSE 100−0,21%8 585,01
  • Nikkei 225−0,14%38 128,13
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%89,91
  • OMX Baltic0,17%303,2
  • OMX Riga−0,04%868,25
  • OMX Tallinn0,37%1 999
  • OMX Vilnius−0,16%1 205,47
  • S&P 5000,1%5 892,58
  • DOW 30−0,21%42 051,06
  • Nasdaq 0,72%19 146,81
  • FTSE 100−0,21%8 585,01
  • Nikkei 225−0,14%38 128,13
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%89,91
  • 09.02.00, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ükski kirik ei asu täpselt keset küla

Kui päris aus olla, hakkab mind haldusreformi teemadel targutamine pikapeale ära tüütama. Ja põhjus selleks on väga lihtne: üha enam ilmub sõnavõtte autoritelt, kes kogu asjast suurt midagi ei tea, küll aga soovivad ennast eksponeerida.
Maavalitsusi hotellideks ümber kujundav peaministri majandusnõunik Heldur Meerits ei jaga maavalitsuste ega kohalike omavalitsuste tegemisest mõhkugi. Ilmselt on tal ka probleeme mõistmaks, milleks üldse riigid eksisteerivad ja kuidas nad toimivad. Primitivistlik arusaam, et riik on üks-ühele võrreldav äriettevõttega, ei tõota just hiilgavat poliitikukarjääri.
Tobedalt mõjus Valga reformisti Meelis Atoneni ülesastumine televisioonis. Ta väitis end esindavat Reformierakonna seisukohti ja kinnitas, et Võru ja Viljandi maavanemad on teinud oma haldusreformi ettepanekud olles hirmul, et Võru- ja Viljandimaa kusagile kaduma peaksid.
Olen arvamusel, et täpselt samal moel nagu riigikaitse, ei tohi ka haldusreform olla poliitiliste mängurite liivakast.
Mõttetu teravmeelitsemise asemel võiks nn asjatundjad teha alternatiivseid ettepanekuid, kui nad muidugi soovivad asjale kaasa aidata. Stagneerunud eneseimetlejatest pole Eestis kunagi puudust olnud, kahjuks pole nende näol tegemist elu edasiviiva jõuga.
Tegin ettepaneku maavalitsuste tegemiste ümberkorraldamiseks ja maavalitsuste arvu vähendamiseks. Kahjuks on maakondade liitmist puudutav teematika paljude isiklikku heaolu riivav, mistõttu ka reageeringud on olnud valulised.
Tegin ettepaneku anda maavalitsuse korraldav funktsioon üle omavalitsustele ja omavalitsusliitudele, tekitades eelnevalt uut tüüpi avalik-õiguslikud omavalitsusliidud. Maavalitsusest saaks maavanema kantselei suurema kontrolli- ja järelevalvefunktsiooniga, mis peaks omavalitsuste tegemistelt laienema ka maakonna riigiasutustele. Maavanem oleks omamoodi ombudsman, kelle ülesanne on tasakaalustada harukond-liku juhtimise võimalikke ebakõlasid. See ettepanek tähendab tänaste maavalitsuste likvideerimist.
Kuna olen hingelt terminaator, tulen lagedale veel ühe ettepanekuga, mille tulemusena kaoks Eestimaa pinnalt suurem jagu väikseid omavalitsusüksusi ehk valdu. Mida selleks tuleks teha? Piisab, kui defineerida omavalitsusüksuse mõiste tema osutatavate avalike teenuste kaudu. Nii selgub paljudele äkki üllatusena, et suur osa valdu ei saagi olla enam iseseisvad omavalitsusüksused, sest nad ei täida neile pandud funktsioone. Ja polegi vaja.
Ettepaneku sisusse tungides näeme, et need omavalitsusüksused, mis uutele nõuetele vastaks, ongi tänased tõmbekeskused, kus käiakse avalikke teenuseid saamas või ostmas. Olukorda analüüsides jõuame kurbloolise tõsiasjani, et kohalikud valimised pole enam eriti demokraatlikud, sest valitud saadikute võim on paikkonniti erinev. Ühed on otsustajad, teised on seda vaid nime poolest -- mõnes vallas lihtsalt pole, mille üle otsustada.
Omavalitsusüksuste ümberkorraldamine minimaalselt osutatava avalike teenuste paketi järgi võrdsustaks ka kohalike volikogude saadikute tegelikud volitused ja võimalused.
Loodan, et avalikult tehtud ettepanek jõuab ka haldusreformi asjameesteni Toompeal. Soovides jääda otsekoheseks, pean tõdema üht karmi tõika: juhul kui vabariigi valitsus koos oma haldusreformi aparaadiga ei suuda reformi lähitulevikus käivitada, tuleks kõne alla võtta kolmikliidu valitsuse haldussuutlikkus. Samas võiksid härrad otsustajad pidada silmas, et jutte on juba piisavalt räägitud ning et vanasõna «suuga teeb suure linna, käega ei kärbsepesagi» on endiselt aktuaalne.
Tahaks loota, et haldusreformi ümber toimetamisel ei kujune argumendiks avaliku teenistuse näol riigi ja omavalitsuste teostatav sotsiaalhoolekanne. Muul moel on raske seletada arutu hulga ametnike tööl pidamist, keda täna vajame ehk vaid seepärast, et riiklik haldussüsteem on piisavalt segase ülesehitusega, täis mõttetut dubleerimist ja ähmaselt seatud ülesandeid.
Optimistina arvan siiski, et avalike teenistujate lugematud koolitused on läinud asja ette ning vajadusel pole neile probleemiks töö leidmine erasektoris. Ärgem unustagem, et kui puid raiutakse, langevad alati laastud. Ja mitte ükski kirik ei asu täpselt keset küla...
Autor: Robert Lepikson

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele