Ükski kirik ei asu täpselt keset küla

Olen arvamusel, et täpselt samal moel nagu riigikaitse, ei tohi ka haldusreform olla poliitiliste mängurite liivakast.

Mõttetu teravmeelitsemise asemel võiks nn asjatundjad teha alternatiivseid ettepanekuid, kui nad muidugi soovivad asjale kaasa aidata. Stagneerunud eneseimetlejatest pole Eestis kunagi puudust olnud, kahjuks pole nende näol tegemist elu edasiviiva jõuga.

Tegin ettepaneku maavalitsuste tegemiste ümberkorraldamiseks ja maavalitsuste arvu vähendamiseks. Kahjuks on maakondade liitmist puudutav teematika paljude isiklikku heaolu riivav, mistõttu ka reageeringud on olnud valulised.

Tegin ettepaneku anda maavalitsuse korraldav funktsioon üle omavalitsustele ja omavalitsusliitudele, tekitades eelnevalt uut tüüpi avalik-õiguslikud omavalitsusliidud. Maavalitsusest saaks maavanema kantselei suurema kontrolli- ja järelevalvefunktsiooniga, mis peaks omavalitsuste tegemistelt laienema ka maakonna riigiasutustele. Maavanem oleks omamoodi ombudsman, kelle ülesanne on tasakaalustada harukond-liku juhtimise võimalikke ebakõlasid. See ettepanek tähendab tänaste maavalitsuste likvideerimist.

Kuna olen hingelt terminaator, tulen lagedale veel ühe ettepanekuga, mille tulemusena kaoks Eestimaa pinnalt suurem jagu väikseid omavalitsusüksusi ehk valdu. Mida selleks tuleks teha? Piisab, kui defineerida omavalitsusüksuse mõiste tema osutatavate avalike teenuste kaudu. Nii selgub paljudele äkki üllatusena, et suur osa valdu ei saagi olla enam iseseisvad omavalitsusüksused, sest nad ei täida neile pandud funktsioone. Ja polegi vaja.

Ettepaneku sisusse tungides näeme, et need omavalitsusüksused, mis uutele nõuetele vastaks, ongi tänased tõmbekeskused, kus käiakse avalikke teenuseid saamas või ostmas. Olukorda analüüsides jõuame kurbloolise tõsiasjani, et kohalikud valimised pole enam eriti demokraatlikud, sest valitud saadikute võim on paikkonniti erinev. Ühed on otsustajad, teised on seda vaid nime poolest -- mõnes vallas lihtsalt pole, mille üle otsustada.

Omavalitsusüksuste ümberkorraldamine minimaalselt osutatava avalike teenuste paketi järgi võrdsustaks ka kohalike volikogude saadikute tegelikud volitused ja võimalused.

Loodan, et avalikult tehtud ettepanek jõuab ka haldusreformi asjameesteni Toompeal. Soovides jääda otsekoheseks, pean tõdema üht karmi tõika: juhul kui vabariigi valitsus koos oma haldusreformi aparaadiga ei suuda reformi lähitulevikus käivitada, tuleks kõne alla võtta kolmikliidu valitsuse haldussuutlikkus. Samas võiksid härrad otsustajad pidada silmas, et jutte on juba piisavalt räägitud ning et vanasõna «suuga teeb suure linna, käega ei kärbsepesagi» on endiselt aktuaalne.