Lääne silmis oli T?et?eenia sõja algtõukeks Vene imperialismi taassünd. Selline lähenemine on ülekohtune paljude venelaste, sealhulgas reformimeelsete jõudude suhtes, kes ei toeta Vene valitsuse iga sammu. Tundub, et alati, kui räägitakse venelaste rahvuslikest huvidest, mõeldakse Nõukogude imperialismi. See on jama. Suurem osa venelasi ei igatse imperialistlikku minevikku tagasi ka siis, kui see oleks võimalik.
Venelasi ei ole piisavalt tunnustatud selle eest, et nad vabastasid end sajanditevanusest imperialismi-ikkest. Üks põhjus, miks Nõukogu Liit lagunes nii kiiresti, oli venelaste veendumus, et impeeriumi ja demokraatiat ei saa ühendada. Samas on venelastel põhjust tunda end solvatuna selle pärast, kuidas Venemaad koheldakse. Piisab, kui meenutada osaks saanud alandusi ? suurriigi staatuse kadumine, plahvatuslikud sotsiaalsed probleemid, NATO idasuunaline laienemine.
Tähelepanuta on jäänud Venemaa ettepanekud nii Jugoslaavias kui ka endistes liiduvabariikides. Lääs väidab, et ta aitab Venemaal probleeme lahendada, kuid tegelikult kaitseb ainult enda huve.
Õigus kaitsta oma rahvuslikke huvisid on ka Venemaal ja seda fakti on seoses T?et?eenia sõjaga vähe rõhutatud. Paljude, sealhulgas haritud, liberaalsete ja läänelike vaadetega venelaste jaoks oli T?et?eenia sõda tõestuseks, et Venemaa ei ole veel kõike maha mänginud. Nüüd usuvad peaaegu kõik venelased, et riik peab oma rahvuslikke huvisid kaitsma. See ongi Putini populaarsuse psühholoogiline baas.
T?et?eenia oli terrorismi kasvulava ning seadusetus oli muutumas normiks.
T?et?eenia sõda oli Venemaale võitlus oma põhiseaduse eest, mis erineb Ühendriikide konstitutsioonist ainult vanuse poolest. Olen kindel, et kui Alabama osariik alustab võitlust föderaalvõimu vastu, siis USA administratsioon ei kõhkle konstitutsiooni taastamisega isegi juhul, kui peab kasutama jõudu.
Seni ei ole Lääs tahtnud anda Venemaale samasugust õigust kaitsta oma demokraatiat. Leitakse, et Venemaa konstitutsioonilised normid ei ole stabiilsed ja nende sunniviisiline rakendamine on ebademokraatlik. Siiski on Venemaa kohustatud kaitsma oma konstitutsiooni, sest nii kaitseme ka demokraatiat.
Pärast sõja lõppu ei mäleta tavaliselt enam keegi, mis eesmärgil see algas. Kui sõja arenedes tõmbusid t?et?eenid üha rohkem mägedesse, vallutas Vene armee linnu, kuhu olid varjunud tsiviilelanikud. Olen sellise barbaarse pommitamise vastu. Minu usk Putinisse lõi vankuma seda enam, mida rohkem muutus terrorismivastane võitlus täiemahuliseks sõjaks ja muutis põgenikeks üle 200 000 inimese, ilma et Vene valitsus oleks neile appi tõtanud.
T?et?eenia sõjal oli ka poliitiline hind. Ehkki sõda tõi Putinile populaarsuse, nõrgendas see tema positsiooni. Vene kindralid teavad, et Putini poliitiline edu sõltub T?et?ee-niast. Nüüd nõuavad nad kaitsekulutuste kasvu 150 võrra, sõjalise algõppe taastamist koolides ja 20 000 reservväelase tegevteenistusse kutsumist. Putin teab, et kui ta tahab võita tagasi oma iseseisvuse, peab ta sõja lõpetama.
Kuna läbirääkimispartner puudub, peab Venemaa taastama T?et?eenias elementaarse korra üksinda. Vaja on nimetada ametisse kuberner, kes peab tagama inimväärse elu.
T?et?eenia ülesehitus ei saa toimuda ilma tema rahvata. Selleks on vaja luua parlamendisüsteem, mis sunniks eri klanne tegema koostööd koalitsioonide moodustamiseks, selle asemel et üksteisega võistelda, nagu juhtus varasema presidendivõimu all.
T?et?eenia sõja kõige olulisem tulemus Venemaa ja maailma jaoks on selle mõju Vene demokraatia arengule. Siin on põhjust optimismiks ? toimusid riigiduuma valimised, tagatud on sõnavabadus, toimib mitmeparteiline süsteem.
Kui T?et?eenia sõda oleks toimunud 1991. aastal, oleks see võinud ohustada Venemaa demokraatlikke püüdlusi. Kuid ehkki Venemaa konstitutsiooniline traditsioon on veel väga lühike, on venelased hinganud demokraatia vabastavat õhku juba kümme aastat. Me ei taha enam hingata mingit muud õhku.
T?et?eenia sõja küsimus ei olnud ainult Venemaa kui riigi säilitamine, vaid ka selle demokraatliku konstitutsiooni säilitamine. Nii venelased kui t?et?eenid on maksnud kõrget hinda langenute näol. Me peame kandma hoolt selle eest, et see ei olnud asjata.
Seotud lood
Kuld on eraisiku jaoks üks lihtsamaid ja kergemini arusaadavamaid viise investeerimiseks. Füüsilise kulla ostmine ja müümine ei nõua erilisi eelteadmisi ning investeerimisalast kogemust. Piisab teatud põhitõdede mõistmisest ning nende järgimisest.
Viimased uudised
Inflatsioon võib lähikuudel uuesti kiireneda
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele