Sõda aitas kaitsta demokraatiat

Lääne silmis oli T?et?eenia sõja algtõukeks Vene imperialismi taassünd. Selline lähenemine on ülekohtune paljude venelaste, sealhulgas reformimeelsete jõudude suhtes, kes ei toeta Vene valitsuse iga sammu. Tundub, et alati, kui räägitakse venelaste rahvuslikest huvidest, mõeldakse Nõukogude imperialismi. See on jama. Suurem osa venelasi ei igatse imperialistlikku minevikku tagasi ka siis, kui see oleks võimalik.

Venelasi ei ole piisavalt tunnustatud selle eest, et nad vabastasid end sajanditevanusest imperialismi-ikkest. Üks põhjus, miks Nõukogu Liit lagunes nii kiiresti, oli venelaste veendumus, et impeeriumi ja demokraatiat ei saa ühendada. Samas on venelastel põhjust tunda end solvatuna selle pärast, kuidas Venemaad koheldakse. Piisab, kui meenutada osaks saanud alandusi ? suurriigi staatuse kadumine, plahvatuslikud sotsiaalsed probleemid, NATO idasuunaline laienemine.

Tähelepanuta on jäänud Venemaa ettepanekud nii Jugoslaavias kui ka endistes liiduvabariikides. Lääs väidab, et ta aitab Venemaal probleeme lahendada, kuid tegelikult kaitseb ainult enda huve.

T?et?eenia sõja kõige olulisem tulemus Venemaa ja maailma jaoks on selle mõju Vene demokraatia arengule. Siin on põhjust optimismiks ? toimusid riigiduuma valimised, tagatud on sõnavabadus, toimib mitmeparteiline süsteem.

Kui T?et?eenia sõda oleks toimunud 1991. aastal, oleks see võinud ohustada Venemaa demokraatlikke püüdlusi. Kuid ehkki Venemaa konstitutsiooniline traditsioon on veel väga lühike, on venelased hinganud demokraatia vabastavat õhku juba kümme aastat. Me ei taha enam hingata mingit muud õhku.

T?et?eenia sõja küsimus ei olnud ainult Venemaa kui riigi säilitamine, vaid ka selle demokraatliku konstitutsiooni säilitamine. Nii venelased kui t?et?eenid on maksnud kõrget hinda langenute näol. Me peame kandma hoolt selle eest, et see ei olnud asjata.