Frantsiising eeldab tugevat kaubamärki

Frantsiisingu raames annab üks ettevõtja, frantsiisiandja, teisele, s.o frantsiisivõtjale, õiguse kaupade ja teenuste edasimüügiks koos õigusega kasutada esimese kaubamärki, ärilist tähistust ning muud intellektuaalset omandit.

Hertzi kaubamärgi esindaja Eestis on alates eelmise aasta suvest AS APR-Rent. Ettevõtte tegevjuhi Anti Pihtje sõnul ei tähenda frantsiisi omamine seda, et tööd polegi vaja teha. Selle tõenduseks on Hertzi kaubamärgi kahe eelmise esindaja äriline ebaõnnestumine, märgib Pihtje. Frantsiisivõtja peab kõik äritegevuseks vajalikud investeeringud ja muud kulud kandma ise.

Ülemaailmse frantsiisi kasutaja eeliseks on olla suure müügiketi liige ning kasutada kogu olemasolevat kliendibaasi ja müügivõrku, ütleb Pihtje.

Sellega seoses on frantsiisi kasutaja eeliseks rahvusvahelisel tasemel kontsernidega sõlmitud teeninduslepingud, mis tagavad klientide pöördumise just teeninduslepingu sõlminud kohalike kontorite poole.

Traditsiooniliselt on bensiinijaamade opereerimisel kogu maailmas frantsiisingut kasutatud. Eestis on bensiinijaamade juhtimisel ja lepingutes frantsiisi põhimõtteid kasutanud Shell nendest nüüdseks loobunud. ASi Shell Eesti jaemüügijuhi Riina Aamisepa sõnul on praeguse tiheda konkurentsi tingimustes vajalik tagada firma üldiste strateegiareeglite otsene järgimine ja muutuste kiire elluviimine. Oluline on omada otsest kontrolli nii opereerimiskulude osas kui ka olla lähemal kliendile, juhtides otse oma äritegevust, märgib Aamisepp. Praegu ostetakse Eestis Shelli bensiinijaamadele vaid haldamisteenust.

Frantsiising on viimase 50 aasta kestel hüppelise arengu läbinud äritegevuse meetod, mis sai alguse Teise maailmasõja järgses USAs ning levis seejärel Euroopasse. Oma olemuselt on frantsiisingu kontseptsioon sajandeid vana. Juba keskajal määras paavst regioonidesse maksukogujaid, kellel oli õigus osa kogutud maksudest endale jätta.

Frantsiisingu puhul annab frantsiisiandja frantsiisivõtjale õiguse müüa mitte üksnes tema tooteid ja teenuseid (selline variant on tuntud ka nn tootefrantsiisinguna), vaid terve äritegevusega seonduva paketi, mis sisaldab frantsiisiandja kaubamärke ja tema poolt välja arendatud müügimeetodit. Viimane sisaldab tavaliselt lisaks oskusteabele pidevat kaadri väljaõpet, tegevuskoha asukoha kriteeriume, töötajate ametijuhendeid, hankijate võrku, väljakujunenud logosid, turu-uuringuid, reklaami ja muud äritegevusega seonduvat.

Frantsiisingut võib kokkuvõtlikult iseloomustada kui ettevõtete ühtset ketti, kus kõik müügikohad näevad välja ühesugused ning pakuvad samu teenuseid. Parim sellekohane näide on McDonald?s. Kliendid tulevad McDonald?sisse, sest nad tunnevad seda kohta ning teavad täpselt, mida oodata nii kauba kui teeninduse seisukohalt. Iga müügikoha tegevus on detailideni täpsustatud (näiteks kurgiviilude arv hamburgeri vahel), kaasa arvatud klientide tervitamine teenindaja poolt leti ääres.

USAs frantsiisingu konsultantide tehtud uurimused näitasid, et alustanud frantsiisivõtjatest olid edukad 85, samas aga alustanud uutest ettevõtetest jäi püsima vaid 15.

Seni on Eesti frantsiisingu reguleerimise asemel toetanud seda pigem mittesekkumisega. Valitsuse 23. märtsil 1999. aastal vastu võetud määrusega anti luba konkurentsivabadust kahjustavate või kahjustada võivate eri liiki kokkulepete (grupierandite) sõlmimiseks. Nimetatud määrusega kehtestati muuhulgas grupierand frantsiisikokkulepete suhtes. Frantsiisingu seadusandlikul tasandil reguleerimist on oodata võlaõigusseaduse vastuvõtmisel riigikogu poolt.