Ülo Toomsalu • 27. aprill 2000 kell 6:17

Internetifirmad rõhuvad klientide andmetele

Üha enam pole internetifirmade jaoks suurimaks väärtuseks mitte toode või teenus, vaid just andmed klientide kohta, kinnitas eilsel Delfi seminaril internetioksjoni osta.ee tegevjuht Kadi Kaasik, kirjutab Postimees.

'Klient, kelle andmed meie firmal olemas, on kümme korda väärtuslikum kui tavaline külastaja,' kinnitas Kaasik. Andmed klientide vanuse, soo, ameti ja harjumuste kohta on aluseks kõigi internetifirmade marketingile ning uute toodete väljatöötamisele. Firmad koguvad andmeid kahel viisil - küsitluste ning cookie"de abil. Cookie on internetilehekülje poolt kasutaja arvutisse pandud fail, mis aitab kasutajat järgmisel külastusel kindlaks teha.

'Selliselt kogutud andmete kaitse on kogu maailmas valdavalt seaduslikult reguleerimata tegevus,' ütles Kadi Kaasik. 'Aga kogu maailmas levib suund, et selliste andmete kaitset reguleerib kõige paremini turg. Klientide andmed on firmadele kõige suurem väärtus ja nende hoidmist peetakse üha tähtsamaks.'

Tänu klientide kohta kogutud andmetele kasutavad internetifirmad üha rohkem personaliseeritud lähenemist.

Paar-kolm aastat tagasi levinud kartus, et internetifirmad hakkavad oma kasutajate kohta kogutud infoga neid manipuleerima, ei ole täide läinud. Ajal, mil kõhedust tekitavad stsenaariumid on kerged tekkima, ei ole olulisi tõendusi, et privaatsuse rikkumine internetis oleks viinud millegi tõsisemani kui spam - meilibokside pommitamine mitmesuguste reklaammeilidega.

Vaidlus, milline info isiku kohta on delikaatne ja milline mitte, on Eestis alles selgeks vaidlemata. Eesti andmekaitse inspektsiooni peadirektori Hillar Aarelaidi sõnul on piiri, milline info on delikaatne ja milline mitte, väga raske tõmmata. 'Kogume kokku kõik avalikud andmed,» rääkis Aarelaid. 'Näiteks, kus te elate, mis nimi, kes abikaasa, kui palju lapsi, kus töötate? Kõik see info on ju avalik. Aga kui kokku panna miljoni küsitletu andmed, saame palju asju teada hoopis teistpidi - millega tegeleb tööandja vabal ajal või kellega koos tema raamatupidaja elab.'

Aarelaidi ütluse kohaselt on Eestis praegu ühelt poolt avalike andmete paljusus, teisalt suudab üksikisik tohutult andmeid töödelda. Näiteks keelab seadus korjata inimeste veendumuste kohta andmeid. Aga kui jälgida, milliseid raamatuid inimene ostab, võib sellest teha juba mõningaid järeldusi. Ka veendumuste kohta.

Hetkel kuum