Uus kalapüügiseadus tekitab paksu verd

'See on väga loll ja rahvavaenulik seadus,' ütleb Saaremaa Orissaare valla mees Ormi Sulg, kes on seni käinud merel rannaküla elaniku püügiloaga. 'Võrgulaskmine on rannaelanikule elustiil. Kui see ära võtta, mis meile siis veel jääb.'

'Rannikumeri on kalast tühi, sest võrk on võrgus kinni,' põhjendab keskkonnaministeeriumi kalandusosakonna peaspetsialist Enno Kobakene, miks Reformierakonna fraktsiooni koostatud seadusega rannaküla elanikke tõrjutakse.

Saaremaa keskkonnateenistuse andmetel moodustavad aga rannaelanike kalakogused kogu väljapüügist 1-2% ja rannapüügist 5-7%. Samuti Hiiumaal.

Kobakese sõnul ei saa statistikat uskuda, sest kõigest 36% rannaküla elanike püügiandmetest jõuab keskkonnateenistustesse.

Riigikogu keskkonnakomisjoni nõunik Endel Koljat ütleb, et rannakülaelanike seadusest väljajätmist nõudsidki just kutselised kalurid.

Kalurite Liidu esimees Toivo Orgusaar väidab aga, et kalurid pole mitte randlaste kalapüüdmise vastu, vaid selle vastu, et nad kala müüvad. 'Püüdku kala ainult oma tarbeks!'

Esmakordselt võimaldab seadus panna osa kalapüügivõimalustest enampakkumisele. Algselt tahtis Reformierakond müüa oksjonil poole püügiõigusest, kompromissina jäi see 10% peale.

Riigikogu keskkonnakomisjoni nõuniku Endel Koljati sõnul on oksjon ainus võimalus uute tegijate juurdepääsuks. Oksjonile pannakse kalakvoodid siis, kui taotlejaid on rohkem kui püügivõimalusi.