Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Targa töölise koolitab ettevõte

    Kui vallas või väikelinnas luuakse uusi firmasid ja pakutakse kohalikule rahvale tööd, arenevad ka koolid ja kultuurielu. Arvan, et riik peaks kaasa aitama eelkõige majanduse arengule ja uute töökohtade loomisele.
    On kujunenud paradoksaalne olukord. Nõukogude-aegse tööstus- ja põllumajandussektori kokkukuivamisel ei ole paljud sealt vabanenud ja vabanevad inimesed pole suutnud endale leida uut rakendust. Ameteid, mida nad on omandanud, praegu ettevõtteis ei vajata. Teisalt puuduvad paljudel töötuks jäänutel erialased oskused hoopis.
    Hädas on ka firmad ? neil pole haritud oskustöölisi kusagilt võtta ja see omakorda takistab investeeringuid väljapoole suuremaid linnu.
    Kogu probleemistikku on võimendanud Eesti elanikkonna kiire vananemine.
    Teine paradoks ? ajal, kui maapiirkondades valitseb tööpuudus, soovitavad nii Euroopa kui ka Eesti majandusteadlased ja ettevõtjad meil kiiresti hoopis tööjõuturg avada. Meie majandus vajab inimesi, kel on efektiivsemates lääne ettevõtetes töötamise kogemusi ning kes oskavad ja tahavad tulemuslikult tööd teha.
    Seda objektiivset vastuolu ei saa lahendada nii, nagu pakuvad ametiühingud ? piirame Eesti tööjõuturule pääsemist. Tegu on lootusetu ettevõtmisega, sest ELi astudes satume riikide ühendusse, mille sees toimib tööjõu vaba liikumine.
    Valitsuse arvates tuleb Eesti töötajate konkurentsivõime hoidmiseks kiiresti tõsta tööealise elanikkonna kvalifikatsiooni. Nõrgema majandusega piirkondadesse suunatavad riiklikud regionaaltoetused ei tohi enam kuluda ainult uuringutele ja seminaridele, vaid peavad kaasa tooma peamise ? ettevõtluse arengu ja uute töökohtade loomise.
    Mõned poliitikud pakuvad lahenduseks ka Eesti-sisest migratsiooni. Inimesed, kes elavad suure tööpuudusega piirkondades, peaksid oma kodukoha maha jätma ja suunduma Tallinna, kus ettevõtlus areneb kiiremini. Koolivõrku ja valdade elanike koosseisu vaadates märkame, et sisemigratsioon eriti noorema põlvkonna seas meil kahjuks juba toimib. Ent kõigile mahajäänud piirkondade elanikele niisugune lahendus ei sobi. See pole kasulik ka Eesti riigile.
    Arvestada tuleb sellega, et 40aastased ja vanemad maapiirkondades elavad inimesed ei soovigi oma kodukohast lahkuda. Neile on tähtis täiendada end omandatud erialal või õppida selgeks mõni uus amet, millega saaks tööd kohalikus firmas. Hakkajamad vajavad stardikapitali oma firma asutamiseks. Maarahva laatadel võib märgata, et iga aastaga tekib perefirmasid juurde. Paraku on väga paljud kagu- ja kirde-eestlased neist veel kõrvale jäänud.
    Riik on püüdnud neid aidata. Töötuid koolitatakse igas maakonnas. Paraku pole selleks kulunud raha probleemi leevendanud. Mõnelgi pool on välja õpetatud kümnete kaupa sekretäre ja treialeid, tööd neil erialadel on aga leidnud vähesed.
    Seega pole tööjõuturu uuringud olnud täpsed või pole nende järeldustega arvestatud. Olgem ausad: sageli pole neid töökohti, mille täitmiseks spetsialiste koolitatakse, kunagi olemas olnudki. Aga 22,6 tööpuudus noorte hulgas pole küll see, millega valitsus võiks leppida.
    Regionaalministrina olen valitsusele välja pakkunud lahenduse ? suuname koolitusraha ebamäärase eesmärgiga kursuste asemel otse ettevõtteisse. Riik võiks kompenseerida firmadele poole või pisut rohkem täiend- ja ümberõppekulust. Jutt on 20 000?50 000 krooni suurusest summast koolitatava kohta.
    Niisugusest koolitusest võidaksid nii tööd otsivad noored kui ka tööandjad, kes saavad võimaluse välja õpetada just neid spetsialiste, keda firma vajab. Riik kompenseeriks kulutused, mis on tehtud kutsekoolides käinud või neis alles õppivate noorte kvalifikatsiooni tõstmiseks. Ettevõtted saaks raha korraldada õppepraktikat, et leida tööjõudu. Loomulikult kaasneb sellega tingimus, et töökohtade arv ettevõttes ei vähene. Riik toetaks kuni pool aastat ka tippjuhtide leidmist väikefirmadesse juhul, kui spetsialist jääb edaspidi ettevõttesse ametisse.
    Koolitusraha saajatena eelistab riik töötlemise, tootmise, teeninduse, transpordi, logistika ja turismiga tegelevaid äriühinguid. Neis firmades peaks töötama ümbruskonna inimesed. Ettevõtted peaks valmistama toodangut peamiselt ekspordiks, kasutama kohalikku toorainet ja kaasaegset tehnoloogiat.
    Lisaks kutsekoolide lõpetajaile võiks projekt olla suunatud ka neile, kes on suurettevõtteis töötuks jäänud või keda ähvardab koondamine. See tingimus sihtgrupi osas peaks välistama olukorra, et firmad hakkavad riigi koolitusraha eest töötajaid konkurentidelt üle ostma.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Raadiohitid: lahti rullub krüptoplatvormi ja kinnisvaraarenduse olukord
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Haljala vald pani vallamaja oksjonile
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,

Olulisemad lood

Selveri Köögi peolauatoodete tellimine käib nüüd e-Selveri kaudu
Seni sai Selveri Köögi peolauatooteid tellida Selveri tütarettevõtte Kulinaaria e-poe kaudu, alates oktoobrist on aga kogu valik kättesaadav Selveri e-poest. E-Selveri juhataja Erki Koho ja äriarvestuse juht Kristjan Anderson räägivad, mida see muudatus kliendile kaasa toob ja millised uuendused lähiajal veelgi plaanis on.
Seni sai Selveri Köögi peolauatooteid tellida Selveri tütarettevõtte Kulinaaria e-poe kaudu, alates oktoobrist on aga kogu valik kättesaadav Selveri e-poest. E-Selveri juhataja Erki Koho ja äriarvestuse juht Kristjan Anderson räägivad, mida see muudatus kliendile kaasa toob ja millised uuendused lähiajal veelgi plaanis on.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.