Kristi Malmberg • 28. november 2000 kell 22:00

Teleturu liidrisärk käib käest kätte

ETV ja TV3 panevad mõlemad eelolevat aastat hinnates kõige suurema küsimärgi TV1 jätkamise taha. TV3 tegevjuhi Mart Luige kinnitusel on lähiajal TV1 ainus võimalik turult lahkuja.

Samas lisab ETV reklaamijuht Rivo Saarna, et järgmisel aastal ei pruugi see veel juhtuda. ?Kõik pingutavad püksirihma ja võitlevad edasi,? märgib ta.

Loomulikult näevad ETV ja TV3 enda tulevikku helgemates värvides kui konkurendi oma. Luik usub, et TV3 kindlustab novembri-detsembriga oma juhtpositsiooni ning suudab seda ka 2001. aastal hoida. Saarna aga väidab, et detsembris juhib vaadatavust taas ETV.

?ETV on jätkuvalt langustrendis ja võib suurema vaadatavusega üllatada vaid mõne suurürituse toimumise kuul,? nendib Luik, tuues näiteks Eurovisiooni, suusatamise või 24. veebruari. ?Seda muidugi juhul, kui nad pole raha ära kulutanud ega teata, et meil pole paraadi ülekandmiseks raha, või muud sellist.?

Saarna on kindel, et hoopis TV3 on see, kelle tõus ei jätku. Tema hinnangul jääb ETV ja TV3 turuosa lähitulevikus üsna võrdsele tasemele.

TV3-le ennustavad edu ka saadete tootjad. Teletootjate liidu esimees Raivo Lugima ütleb, et TV3 on väga selgel tõusujoonel, ETV-l aga on kindel langustendents. ?ETVst on kujunemas pensionäride kanal, see aga on halb sõnum reklaamiandja jaoks,? nendib Lugima.

Kanal 2 saab Luige hinnangul järgmisel aastal ilmselt kõige raskemast punktist üle ja edestab vaadatavuselt TV1 ning hakkab ohustama ka ETVd. ?Kanal 2 võib 2001. aasta sügisel saavutada TV3 järel stabiilse teise positsiooni,? ennustab Luik.

Kanal 2 juhatuse esimees Urmas Oru ennustab järgmiseks aastaks senisest tasavägisemat konkurentsi kanalite vahel. ?Pakun, et esimese poolaasta jooksul on kolm eri kanalit vähemalt ühel kuul vaadatavuse pingerea tipus,? väidab Oru.

Luik peab võimalikuks, et ETV juhtkond vahetub taas. Seekord aga meeskonna vastu, kes suudab reformid läbi viia ja kanali makseraskustest välja tuua.

Saarna räägib, et heal tasemel programmi edastamiseks vajab ETV 20 miljonit krooni lisaraha. Ilma selleta pole võimalik toota kvaliteetset originaalprogrammi. ?Neljandat kinokanalit ei ole Eestile kindlasti vaja, see oleks raha raiskamine,? nendib ta. Saarna kinnitusel on tugeva avalik-õigusliku telekanali taastamiseks vältimatu ka riigigarantiiga laen, mis kuluks praeguste kohustuste refinantseerimiseks. Kohustusi on aga 23,4 miljonit krooni. Kui valitsus eraldab veel ka 6 miljonit krooni ETV koondamiskulude katteks, võib kanal Saarna kinnitusel lõpetada aasta koguni kasumiga.

TV3 lõpetab aasta Luige kinnitusel nullilähedase tulemusega. Kanal 2 jääb Oru sõnul aasta lõpus kahjumisse. ?Üldist käekäiku arvestades lõpetame aasta aga kindlasti plussmärgiga,? lubab Oru. ?Muutused juhtimises, uutesse ruumidesse kolimine, investeeringud tehnikasse ja uued programmid hakkavad esimesi oodatud tulemusi andma.?

ETV reklaamijuhi arvates jääb telereklaamituru maht järgmisel aastal vahemikku 165?175 miljonit krooni ning selle olulist kasvu pidurdab kanalitevaheline tihe konkurents. Reklaamiraha jaotub Saarna sõnul tõenäoliselt sarnaselt tänavuse aastaga.

See tähendab, et TV3 saab sellest rahast 40%, ETV 25%, Kanal 2 20% ja TV1 15%.

Rivo Saarna peab TV3 tugevuseks noortele suunatud hankeprogrammi ja kanali head mainet. Ohtudena näeb ta programmi pealiskaudsust ja ühelaadsust.

?ETV toodab omasaateid väga erinevatele sihtrühmadele, tehes nii kultuuri-, haridus-, publitsistika- kui ka maaelu- ja lastesaateid, mis kommertskanalite programmis muutuvad järejst haruldasemaks,? ütleb Saarna.

Ta lisab, et hea omasaate tootmine on kallis ja Eesti tingimustes sageli üsna tänamatu ettevõtmine. See on ka põhjuseks, miks erakanalid eelistavad näidata odavamat hanget ja seepi.

Raivo Lugima sõnul on ühe pooletunnise kord nädalas eetris oleva suhteliselt tagasihoidlike vahenditega tehtud saate aastaeelarve umbes miljon krooni. Summa võib kõikuda väga suurtes piirides.

Mart Luik räägib, et üks pooletunnine saade maksab 7000?30 000 krooni. Hind sõltub sellistest detailidest, nagu maht aastas, litsentsiga või ilma, stuudio või video, kasutatav tehnika. ?Ennekõike sõltub hind meeskonnast,? lisab Luik. Suurimaks probleemiks peab Luik eelarve ja vaadatavuse suhet. Muidugi napib ka häid tegijaid.

?Saatejuhtide teema on olnud kogu aeg terav,? nendib Lugima. ?Ega neid siin eriti leida pole, tuleb ise kasvatada.?

Urmas Oru lisab, et Eestis kehtib väikese rahvaarvu tõttu telesaadete tegijate puhul sama tõdemus, mis muudelgi elualadel ? tippe on paratamatult vähe. Need vähesed teevad tööd pea kõigile kanalitele ja seetõttu võib kummitada ka ideede vähesus.

Lugima toob positiivse näitena saatejuht Emil Rutiku, kes on tema hinnangul teinud tugeva hüppe. ?Kui tema juhib saadet, siis seda ka vaadatakse,? väidab Lugima. ?Staari sära on juba olemas.?

Sellestsamast särast oleneb ka saatejuhtide sissetulek. Üldiselt saadakse, olenemata kanalist, kätte keskmiselt 2500 krooni saate pealt. Aga on ka neid, kes saavad kätte 5000 krooni.

Teenitav summa oleneb suuresti ka sellest, kas saatejuht on ühtlasi ka saate produtsent või mitte.

Kuigi vaadatavuses läks TV3 oktoobris ETVst mööda, on Eesti Päevalehes avaldatud BMF Gallup Media andmetel vaadatavaimad saated siiski veel ETVs. Suurima vaatajate hulga ehk 303 000 vaatajat kogus oktoobris ?Õnne 13?, teisele kohale jäi ?Pealtnägija? 296 000 vaatajaga ja kolmandale ?Tähed Muusikas? 266 000 vaatajaga.

Hetkel kuum