Väiksema ohuga elektripaigaldiste kontrollimiseks (35 amprise ja väiksema peakaitsmega elektripaigaldised) on aega 1. jaanuarini 2003. Siia gruppi kuuluvad näiteks ühepereelamud ja üksikkorterid.
Kõrgema ohuga elektripaigaldisi saab kontrollida volitatud tõendamisasutus, nt Elektrikontrollikeskus või lisakontrolliõigusega elektritööde ettevõtja (selle kohta saab infot Tehnilise Järelevalve Inspektsioonist). Väiksema ohuga elektripaigaldisi võivad lisaks neile kontrollida ka teised elektritööde õigusega ettevõtted.
Kontrolli käigus vaadatakse üle kogu elektrisüsteem ? peakaitsmed, juhtmed, kaablid, pistikupesad jne. Samuti kontrollitakse dokumentatsiooni korrasolekut (projekt, teostusjoonised, kontrollmõõtmiste protokollid).
Vajalikud kontrollmõõtmised (juhtmete isolatsioon, maandustakistus jne) tuleb tellida eraldi tööna elektritööde firmast. Kui kontrollimisel avastatakse puudusi, siis nende likvideerimise saab omanik või valdaja tellida elektritööde litsentsi omavalt firmalt. Esmakontroll on soovitav tellida igal juhul, vaatamata korrasoleku tasemele, sest siis saab teada, mida on vaja parandada.
Kui elektripaigaldis on korras või avastatud puudused kõrvaldatud, annab kontrollija elektriohutuse kohta tunnistuse, mis tõestab seadusega kehtestatud kohustuse täitmist. Tunnistust võib vaja minna ka maja registrisse kandmisel, kindlustuslepingute sõlmimisel, laenude saamisel jne.
Kindlustamisel on oluline meeles pidada, et õnnetusjuhtumi puhul, mis on tingitud elektrisüsteemide rikkest ja kus elamuvaldaja ei ole täitnud Elektriohutusseaduse nõudeid, võib kahjunõue jääda rahuldamata.
Registrit kontrollimiste kohta peab Tehnilise Järelevalve Inspektsioon, kellel on õigus nõuda ka elektripaigaldise kasutamise peatamist ning määrata juriidilistele isikutele kuni 20 000 krooniseid trahve.
Olevalt tööde mahust läheb elektripaigaldise kontroll maksma mõnituhat krooni, lisaks tuleb tellida kontrollmõõtmised. Seni on nii Tallinnas kui ka mujal Eestis kontrollitud väga vähe objekte.