Eesti elu käib suvel talveaja järgi

Möödunud aastal terendas Eesti poliitikute ees lootus, et Euroopa Liidu suveajale ülemineku direktiiv lõpetab kehtivuse selle aasta märtsis ning siis jääks suveaja kasutamine iga liikmesriigi otsustada. Uue direktiivi projekt nõuab aga endiselt kõigilt Euroopa Liidu liikmetelt ühist kellakeeramist, mis on euroliidu komisjoni arvates vajalik siseturu funktsioneerimiseks.

Peaminister Mart Laar on mitmel korral kinnitanud, et Eesti ei kavatse uuesti suveajale üle minna. Tema sõnul on avalikkuse arvamus suveaja osas olnud alati vastupidine kehtivale korrale. ?Enne eelmist otsust oli see masendavalt populaarne, peale kella keeramist muutus otsus ebapopulaarseks,? on Laar öelnud. ?Ma arvan, et tuleb see edasi-tagasi vehkimine lõpetada ja jääda nende otsuste juurde, mis on tehtud.?

Suvel on varase pimenemise tõttu suurenenud elektrienergia tarbimine kodudes. Kuigi kodutarbijate osa on Eesti Energia klientuurist vaid 20 protsenti, on elektrienergia müügist saadav tulu kokkuvõttes suurenenud umbes 2?3 miljoni krooni võrra terve aasta peale. Suvel talveaja järgi elamine on mõjutanud enim neid kodutarbijaid, kellel on paigaldatud kahetariifne elektrienergia arvesti.

Väidetavalt on kasvanud ka autoavariide arv, sest suveaja puudumisel on tipptunnil juba pime.

?Mul täpsed andmed küll puuduvad, kuid maailmapraktika on näidanud, et pimedas on tõepoolest liiklusõnnetuste arv suurem,? möönab Johannes Pirita omanimelisest liikluskoolist.