Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Roheline energia läheb müüki topelthinnaga
Roheliseks on Eesti Energia nimetanud Eesti kümne hüdroelektrijaama ja ühe tuulegeneraatoriga toodetava energia, mida tuleb aastas kokku 6 miljonit kilovatt-tundi. Seda müüakse klientidele 87?95 senti kõrgema hinnaga, kui on kilovatt-tunni tavahind. Kui arvestada Rohelise Energia mahtu ja sertifikaatidest tulenevat lisa tavahinnale, siis teenib Eesti Energia sellega juurde ca 5 miljonit krooni aastas.
6 miljonit kilovatt-tundi moodustab Eesti Energia üldisest tootmismahust vaid ligi 0,1%. Seadus kohustab alternatiivsetelt tootjatelt elektrit kokku ostma fikseeritud hinnaga, milleks on 90% kodutarbijahinnast. Eesti Energia maksab fikseeritud hinna tõttu alternatiivelektri tootjatele peale, sest lisaks tootmise omahinnale lisanduvad energiahiiul suured kulutused jaotussüsteemile.
Eesti Energia projektijuhi Janek Kalbini sõnul on rohelise energia müügihind jagatud kolme ossa: elektritariif on sama nagu tavalise elektri puhul, kuid sellele lisatakse sõltuvalt tarbimismahust sertifikaadi hind 900? 91 756 krooni. Sellele on lisatud annetus Eestimaa Looduse Fondile 120?12 000 krooni ulatuses iga sertifikaadi pealt.
Kalbini sõnul ei maksa keskkonnasõbraliku elektri eest selle ostjad lihtsalt peale, vaid saavad vastu Rohelise Energia kaubamärgi kasutamise õiguse ning võivad reklaamida end näiteks eksporditurgudel kui keskkonnateadlikku tootjat. ?Keskkonnateadlikkuse kasvades on võimalik, et Rohelise Energia sertifikaatidele võidakse tulevikus korraldada ka enampakkumisi,? arvab Kalbin.
Enamik rohelise energia pakkumistest tehakse konkreetsetele ettevõtetele. Esialgu on lepingute sõlminutena projekti koduleheküljel nimetatud nelja eraisikut ja mittetulundusühingut Säästva Eesti Instituut.
Üks ettevõtteid, kellele pakuti võimalust keskkonnasõbraliku elektri eest juurde maksta, on hiljuti 80% Tartu soojamajandusest omandanud AS Tartu Energia. Juhatuse esimehe Mati Meose sõnul ütlesid nad ära. ?Aus oleks lahendus, et Eesti Energia ostaks keskkonnasõbraliku elektri kokku ja jagaks kulud endiselt ära kõigi tarbijate vahel, mitte ei müüks seda osa kallimalt,? ütles Meos. Ta lisas, et Tartu Energia kasutab niigi suhteliselt keskkonnasõbralikku taastuvat kütust ? hakkepuitu ja turvast.
AS Järvakandi Klaas ei kiirusta samuti pakkumist kallima elektri pakkumist vastu võtma. Juhatuse otsus rohelise energia kasuks on ettevõtte esindaja sõnul ?veel üsna algstaadiumis?.
Alternatiivenergia tootjaid tuleb tasapisi juurde. Viimati, selle aasta algul taaskäivitatud väike hüdroelektrijaam asub Loksa kandis Joaveskil. AS Veejaam loodab oma investeeringu 300kilovatise võimsusega jaama tasa teha 8?10 aastaga, pärast seda peaks jaam suurema osa elektri hinnast kasumina sisse tooma.