Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Juhi pöördumine liiga magus
Valisin neli aruannet kuueteistkümnest välja seetõttu, et nende sisu vastas kõige paremini minu arusaamisele aastaraamatu eesmärgist. Selle eesmärgi võiks sõnastada lihtsalt: ettevõtte juhatus kirjeldab ettevõtte olemust ja annab avalikkusele ülevaate sellest, kuidas äriühingul eelmine majandusaasta õnnestus.
Kindlasti tahan ma aastaraamatust leida vastused järgmistele küsimustele.
Mis on ettevõtte eesmärk ehk milleks see ettevõte on loodud?Kes on ettevõtte omanikud?Kes on ettevõtte juhid?Millest ettevõte koosneb ehk struktuur?Mis on peamised kaubamärgid?Milline on olnud ettevõtte käive ja kasum, kuidas see on vähemasti kahel viimasel aastal muutunud?Milline on ettevõtte areng võrdluses teiste samalaadsete ettevõtetega?Millised olid läinud majandusaasta tähtsamad saavutused?Mis on olulisemad eesmärgid lähitulevikus?
Kõigile nendele küsimustele ma kahjuks ei leidnud vastust ka 16 seast välja valitud neljas aruandes. Ent üheski neist ei jäänud vastuseta rohkem kui üks ülaltoodud küsimustest.
Parimaks pean Tallinna Kaubamaja aastaaruannet, kus ainsa küsimusena jäi õhku Kaubamaja võrdlus teiste suuremate jaekaubanduskettidega Eestis. Seevastu plusspunkte võrreldes Hansapanga, Eesti Telefoni ja Merko Ehituse aastaraamatuga andis Kaubamajale väike omapärane detail. Nimelt on Kaubamaja aastaraamatu lõpus kaks tühja lehekülge märkmete jaoks. Justkui väike asi, ent praktiline, ja n-ö tipptasemel, kus vahed on väikesed, muutuvadki otsustavaks pisiasjad.
Üllatavalt paljudest aastaaruannetest jäi selgusetuks, kes on ettevõtte omanikud. Ja tippjuhtide pöördumised kipuvad olema liialt magusad. Jääb mulje, et ühelgi ettevõttel pole aasta jooksul olnud ainsatki ebaõnnestumist. Arvan, et juht, kes julgeb rääkida ka ebaõnnestumistest, on usaldusväärsem ja seeläbi tekib suurem usaldus ka ettevõtte vastu.
Arvestades, et keskkonna saastamise vältimine muutub üha olulisemaks, oleksin Eesti tippfirmadelt oodanud aastaaruandeid loodussõbralikumal paberil. Iseäranis puudutab see neid ettevõtteid, kes keskkonna teema eraldi välja on toonud (Eesti Energia, Viisnurk, Tallinna Soojus).