Kohtutäiturid ebavõrdses seisus

Tallinna linna koduleheküljel on üheteist täituri nimi, kes ei võta linnaasutuste trahvide ja maksuvõlgadega tegeledes ettemaksu. Samas on asutuste juhtidel kohustus anda kõikvõimalikud nõuded just neile, ülejäänud 26 Tallinna kohtutäiturit peavad endale ise leidma nii töö kui ka võimalikud ettemaksjad.

Huvitaval kombel on nimekirjas enamasti need täiturid, kelle jaoks ettemaksu saamine või mittesaamine polegi eluküsimus, sest pidev töö ja sissetulek on tagatud hoopis teiste võtetega.

Näiteks tegelevad Tallinnas parkimistrahvidega ainult kaks kohtutäiturit, nii on otsustatud liikluskorralduskeskuses.

Suure töö, aga samas ka suure kasu saamine on Mati Kadakule ja Urmas Tärnole garanteeritud, sest just parkimistrahvid on need, mille inimesed kõige tõenäolisemalt ära maksavad. Kuni 5000 krooni suuruse nõude pealt on kohtutäituri tasumäär 250 krooni, Eesti keskmise palga teenimiseks piisab, kui kohtutäituri nõudmisel maksab parkimistrahvi ära 15 inimest.

Tallinna linnaeelarvesse peab sel aastal trahvidest laekuma kümme miljonit krooni. Ainuüksi maikuus laekus Tallinna eelarvesse trahviraha 1,78 miljonit, viie esimese kuuga tuli kokku 4,56 miljonit krooni. Enamiku sellest moodustavad bussijänestelt ja valesti parkijatelt saadud trahvirahad.

?Kui möödunud aastal laekus linna eelarvesse trahvidest 10,5 miljonit krooni, siis tollase transpordiameti käest, kes kogus nii piletita sõitjate kui ka parkimistrahve, tuli 9,2 miljonit krooni,? kinnitas Tallinna linnakantselei finantsteenistuse konsultant Heino Tonsiver.

Tallinna liikluskorralduskeskuse jurist Tarmo Sulg seletas trahvinõuete sattumist vaid kahe täituri kätte sõnadega, et see on kokkuleppe küsimus ja nendelt oli soodne pakkumine.

Mati Kadaku sõnul ei tea ta, kes peale tema veel parkimistrahvide väljanõudmisega Tallinnas tegeleb. ?Võlausaldaja valib, millisele kohtutäiturile ta annab. Osa antakse meile,? ütles Kadak. ?Tööpuudust ei tohiks kellelgi olla, sest vanu nõudeid, mis kohtute kaudu ära jaotati, on niivõrd palju.?

Samasugune trahvide suunamine kindlatele täituritele on Harju politseiprefektuuris, kus pressiesindaja Urmas Krulli kinnitusel tegelevad sellega kohtutäiturid Mati Roodes ja Veiko Kaasik. ?Kohtutäiturite valik sõltus sellest, kuidas prefektuurile kõige kasulikum on,? vastas Krull segaselt küsimusele, missugused olid valiku tegemise kriteeriumid.

Mati Roodes ja Veiko Kaasik koos Elin Paltsiga tegelevad ka Tallinna politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonnast saadavate maksmata jäänud trahvidega. Roodese töölõik on veel ka piletita sõitjatelt trahvide väljanõudmine.

Linnavalitsuse nimekirjast väljaspool tegutsevad kohtutäiturid ei taha võimalikke kokkumänge avalikult kommenteerida. Anonüümsust paludes öeldakse tekkinud olukorra kohta ?pehmelt öeldes ebaõiglane? ja ?täiturite ringis räägitakse ka muudest juhtumitest?.

Kohtutäitur Risto Sepp tunnistas, et kuigi kohtutäituri seadus annab vabad käed täituri valimisel, loodab ta, et tegu ei ole omameheliku jagamisega. ?Kuid minu andmetel valitseb samalaadne olukord ka maksuametis,? lisas Sepp.