Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mobiilioperaatorid soovivad ühist 3G-võrku

    ?Meie soov oleks ehitada Eestis üks mobiilside kolmanda põlvkonna võrk kolme mobiilsidefirma peale,? ütles eilsest Tele2 kaubamärgi all tegutseva Eesti suuruselt teise mobiilsideoperaatori Q GSMi omaniku ASi Tele2 Eesti juhatuse esimees Ivar Lukk. ?Oleme proovinud sellest ka kolleegidele rääkida, aga midagi konkreetset pole veel vastuseks saanud.?
    Luki sõnul sõltub palju EMT käitumisest. ?Sõltub, kas EMT tuleb kampa või sunnib teisi operaatoreid eraldi võrku ehitama,? sõnas ta. ?Ühise võrgu plussid on selles, et meie kulud on väiksemad, mis tähendab kliendile madalat teenuse hinda. Kõigi ühine huvi on mitte kakelda oma koogitüki eest, vaid mõelda sellele, et kook oleks võimalikult suur.?
    Luki sõnul on konkurentide koostöö näited mobiilside kolmanda põlvkonna UMTSi (Universal Mobile Telecommunications System) võrgu ehitamisel on olemas. ?Rootsis jäi meie emafirmaga konkureeriv Telia UMTSi litsentsist ilma, Tele2 aga sai selle ja leppis Teliaga kokku, et investeeritakse fifty-fifty,? rääkis Lukk.
    Ka Radiolinja Eesti tegevdirektor Sami Seppänen ütles, et selline operaatoritevaheline koostöö oleks mõistlik lahendus. ?Praeguseks on see teema olnud ainult jutu tasemel, laua taga pole veel räägitud, aga usun, et see päev on ees,? ütles Seppänen.
    Seppänen märkis, et lahendusi võib olla mitmeid, näiteks ühine UMTS-võrk mitte 100, vaid 80 protsendi ulatuses.
    ASi EMT juhatuse liige Jüri Teemant ütles, et seda teemat on raske käsitleda, kuna UMTS-litsentside tingimused on veel lõplikult kinnitamata.
    ?Idee tasemel võib ühisest võrgust muidugi rääkida. Kahtlemata tuleb ühine võrk kõigile odavam ning võrk saab valmida kiiremini,? rääkis Teemant. ?Kliendi poolt vaadatuna on miinuseks see, et kaob valik erineva kvaliteeditasemega võrkude ja seega ka hinnatasemete vahel, ehkki mingil määral saab ka ühe võrgu piires kvaliteeti kliendikaupa määrata.?
    Teemandi sõnul on operaatori poolt vaadatuna miinuseks ka see, et ühel operaatoril kaob võimalus jõuliselt eristuda selliste kvalitatiivsete näitajatega nagu leviala või andmeside kiirus.
    ?Oluliseks miinuseks ühise võrgu puhul on see, et mida rohkem operaatoreid ehitab ühte võrku, seda raskem on jõuda strateegilistes küsimustes ühele meelele. Siin võib tekkida olukord, kus esialgu loodetud kiiruse efekt kaob ning võrgu väljaehitamine erimeelsuste tõttu hoopis aeglustub,? sõnas ta.
    Teede- ja sideministri nõunik Aap Tänav ütles, et praeguseks ajaks on nn UMTSi komisjon ministeeriumis töö lõpetanud ning ettepanekud esitanud. Komisjon pakkus välja, et oksjoni asemel tuleb väljastada neli UMTS-litsentsi parimad äriplaanid esitanud firmadele nn iluduskonkursi alusel.
    ?Valitsus on leidnud, et see on õige tee. Nüüd peab riigikogu tegema muudatuse telekommunikatsiooniseaduses, mis võimaldaks läbi viia ?iluduskonkursi? UMTSi litsentside väljaandmiseks,? rääkis Tänav.
    Tänav ütles, et on valitsuse otsustada, kas lubada operaatoritel ehitada ühine võrk või mitte. ?Majanduslikult on see loogiline, seda on juhtunud ka Lääne-Euroopas,? sõnas ta. ?Kui riik on veendunud, et ühes võrgus tegutsemine võimaldab ausat konkurentsi ja tähendab tarbijale madalamat teenuse hinda, siis ei ole riigil majanduslikku huvi sellist koostööd keelata.?
    Valitsus pole aga veel otsustanud, milliseks kujuneb konkursil osalemise tasu ja litsentsi hind.
    ?Riik ei lähe suurt raha taga ajama, et lüüa tarbijatele hind kõrgeks,? rääkis Tänav. ?Komisjon on välja pakkunud 50?100 miljonit krooni. Mobiilsideoperaatoritelt saadud raha peab minema telekommunikatsiooni- ja IT-valdkonna arendamiseks.?
    Mobiilsidefirmad pole aga nii suure tasuga rahul. ?Kui riik küsinuks meilt aastaid tagasi sama palju GSMi litsentsi eest, siis on võimalik, et Radiolinja ja Q GSM oleks jätnud Eestisse tulemata, EMT-l oleks aga sel juhul praegu ainult 50 000 klienti ja kõnehind oleks 10 krooni minut,? rääkis Sami Seppänen, kelle hinnangul ei ole 50?100 miljonit krooni õige hind.
    ?Ametnike otsustada on, kas määrata selline litsentside hind, et pärast ei ole operaatoritel raha teenuse arendamisse investeerimiseks ja 3G ei tulegi või tuleb piiratud võrgus ja kõrge hinnaga,? ütles ta.
    3G kallid litsentsid on mujal maailmas mitu telekomifirmat raskustesse viinud. Igal pool ei läinud hästi ka EMT omanikfirmal, Soome telekommunikatsioonifirmal Soneral. Sonera teatas augustis, et loobub kolmanda põlvkonna litsentsist Norras ning kannab investeeritud 18 miljonit eurot kuludesse.
    UMTSi ehk 3G-võrgus hakkavad multimeediatelefonid edastama korralikku videopilti ja muusikat ning pakuvad suuremat andmesidekiirust. Eestis vabanevad vajalikud sagedused 2003. aastal.
  • Hetkel kuum
Olev Remsu: Eesti piir ja Hiina müür. Teeks äkki ise ühe leppe?
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Suur analüüs: üks vana strateegia aitab laisal investoril turgu edestada
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Nädala lood: lennujaamas valitseb aastaid üks firma, linnaasutuses paljastati bardakk
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eesti 200 saab Tallinnas kaks abilinnapea kohta
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Vene teetootja teeskleb tootmist Lätis, eestlased müüvad ja kehitavad õlgu
“Meile teatati, et meil on võimalik võtta Läti firmast, kes toodab, ja kuna tarbija on oodanud seda teed, siis ma ei näinud mingit probleemi, miks ei võiks osta Läti firmast ja Eestis müüa.”
“Meile teatati, et meil on võimalik võtta Läti firmast, kes toodab, ja kuna tarbija on oodanud seda teed, siis ma ei näinud mingit probleemi, miks ei võiks osta Läti firmast ja Eestis müüa.”