Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Energiale selge sõna ? ei mingit püsitasu!

    Eesti tähtsad asjamehed Mart Laar, Gunnar Okk ja teised räägivad täna tõsise moega sotsiaalelektrist. Eesti Energia (EE) eestvedamisel tuleb kokku sotsiaalelektri komisjon, mis hakkab välja selgitama üle Eesti neid inimesi, keda vabastada 20kroonise elektri püsitasu maksmisest. See, et kuumaksu kehtestamine põhjendatud pole, ei paista asjasse üldse puutuvat.
    Kuumaks on tasu osutamata teenuse eest ning juba üksi seetõttu on püsitasu kehtestamine ebaõiglane ? seega pole mõtet ka arutada, kes selle maksmisest vabastada, kes mitte. Eesti Energiale tuleb öelda selge sõna ? ei mingit püsitasu!
    Omaniku ehk riigi esindajad laiutavad vaid käsi ? monopol ütleb, et vaja, järelikult nii ongi. Peaminister Mart Laar ja majandusminister Henrik Hololei, kes on ametiposti tõttu ka Eesti Energia aktsionäride üldkoosolek, tegid korraks kurja häält, aga sellega nende sotsiaalne panus ka piirdus. Monopoli lubatud 15 miljonit krooni kolme aasta peale püsitasu kompenseerimiseks sulges kõrgete riigiametnike suud.
    Ja omaniku käepikendus ehk energiaturu inspektsioon kiidab kõigele lisaks, et meil läks veel hästi ? näe, Eesti Energia soovis alguses 30kroonist püsitasu kehtestada, aga inspektsioon sai tasu alla kaubeldud, 20 peale!
    20 krooni kuus tundub esmapilgul tühine summa, kuid kokku lootis elektriedastaja aastas koduklientide (EE andmeil on neid 542 000) pealt lisatulu teenida umbes 130 miljonit krooni. Selle kõrval on lahjavõitu hoopis kompensatsioonideks mõeldud 5 miljonit aastas.
    Aga küsimus on põhimõttes, mitte selles või teises summas. Ja kui EE lähtub valest põhimõttest, on raske sellele isegi üht pooltargumenti leida.
    EE turundusjuht Jaanus Arukaevu põhjendas püsitasu püsivate kuludega ? seda olevat vaja võrguühenduste tagamiseks, mõõtmisteks, arveldusteks. Samas tunnistas Arukaevu ise, et kõigeks selleks kulutab EE kuus ühe kliendi peale 117 senti (!). Järelikult ? 20 krooni laest võetud summa, mujalt seda õigupoolest võtta polegi.
    Teisalt tekib küsimus, mille eest tarbija üldse maksab, kui ta elektri eest maksab. Kõik kulud alates elektri tootmisest kuni energia viimiseni tarbijani peaksid olema kilovatt-tunni hinna sees. Nii, nagu see iga teise toote puhul käib.
    Aga Eesti Energia ei ole normaalne äriettevõte. Töötab null-riskiga, investeeringute tegemine on garanteeritud tarbijate hinnatõusuga. Viiendik toodangust haihtub lihtsalt õhku ? elektrikaod võrkudes on 1 teravatt-tund (teine viiendik kulub elektritootmisele endale). Monopol ? selle sõnaga on kõik öeldud. Täpselt nii käitub ka näiteks Tallinna Vesi ? osa joogiveest kaob teab kuhu, Tallinna Soojuse soojatrassidel kasvab aga talvel roheline muru. Ja kõik selle maksavad kinni kliendid.
    Monopolid oskavad hästi põhjendada oma ebaefektiivsuse katteks tarbija taskust lisaraha väljapumpamist. Eesti Energia paistab teiste seast suisa heategijana välja, kes vaata et ise veel kahju kannatab. Võib veel ainult imestada, et valitsus pole ellu kutsunud monopolide heategevusministeeriumi ? kõik need sotsiaalelektrid, sotsiaalsoojused, sotsiaaltelefonid tuleb ju ka maksumaksja rahaga laiali jagada...
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.