Maksuamet võitleb musta rahaga

Kuidas on teie hinnangul viimase aasta jooksul muutunud ümbrikupalkade maksmine, kas ümbrikupalkadega seonduv on endiselt päevakorras või on pigem tegemist kaduva nähtusega?

Ümbrikupalgad on sotsiaalne nähtus, mille ulatus ja dünaamika ei sõltu ainuüksi maksuameti tegemistest, vaid paljude mõjuritega taustsüsteemist. Pole imerohtu selle koheseks likvideerimiseks, küll on võimalik protsesse teatud ulatuses suunata, surumaks neid aina kitsamatesse raamidesse. Kuni 1999. aastani oli tegelemine ümbrikupalkadega juhuslikku laadi, pöördepunktiks võiks lugeda sotsiaalmaksu administreerimise üleandmist maksuametile.

Administreerimise ülevõtmisest praeguseni on sotsiaalmaksu laekumise kasv olnud kiirem majanduse kasvutempost ? näiteks selle aasta 10 kuuga on laekunud sotsiaalmaksu 11,51 rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Statistika kinnitab, et ümbrikupalkade osakaal on aeglaselt, kuid kindlalt vähenemas.

See aitab palju kaasa tõendusmaterjali kogumisel. Praegu on tavaline, et ärritunud töötaja kaebab tööandja peale, hiljem aga võetakse kas tööandja survel või hirmust maksuameti ees tunnistused tagasi.

Risk ümbrikupalga maksmisega vahele jääda koos sellega kaasnevate sanktsioonidega nii äriühingu kui selle juhi isiku suhtes on viimase paari aasta jooksul pidevalt kasvanud.

Mitmendal kohal maksuameti jaoks ümbrikupalkadega võitlemine tähtsuselt on?

Ümbrikupalkade juhtude väljaselgitamine, tõestamine ja süüdlaste kohtu ette viimine on meie esmaste prioriteetide hulgas. Sellel ja eelmisel aastal oleme saanud alles asjaga tõsiselt tegelema hakata.