Valitsuse määruse järgi makstakse sel aastal kõigile maavanematele iga kuu 4375 ehk aastaga kokku 52 500 krooni lisatasu. ?Nende töös ei muutu midagi,? märkis aga valitsuse nõunik Priit Põiklik, kirjutab SL Õhtuleht.
Valitsuse määrus väidab, et 4375kroonine lisatasu määrati maavanemaile ?hädaolukorraks valmisoleku seaduse rakendamisest tulenevate ning maakonna kriisireguleerimisplaani koostamise ja kohalike omavalitsuste kriisireguleerimisplaanide koostamise koordineerimisega seotud täiendavate teenistusülesannete täitmise eest 2002. aastal.?
?Maavanematele on alati makstud lisatasusid, kuid alused on olnud erinevad,' ütles Põiklik. 'Eelmisel aastal maksti maavanematele lisatasu haldusreformi ettevalmistamise eest ja siis samuti palgaastmest 35 protsenti,? selgitab nõunik.
Maavanema palk vastab riigiametnike palgaskaala 35. astmele, mille järgi nende kuuteenistus on 12 500 krooni. Tegelikult teenivad maavanemad aga avalikult väljahüütud ametipalga kõrval peaaegu teist samapalju lisaraha, mida makstakse kõikvõimalikel põhjustel.
Näiteks lisandub eelmainitud 12 500 kroonile astmepalga kõrgendus, mis on 50 protsenti kuupalgast (6250 krooni), staa?itasu (1800-3000 krooni), igakuine lisatasu (4375 krooni) pluss hüvitised-toetused-preemiad - kokku teenib keskmine maavanem 12 000 asemel ligi 20 000 krooni kuus.
Näiteks Pärnu maavanem Toomas Kivimägi sai 2000. aastal lisaks 225 000kroonisele põhipalgale lisatasu kokku 62 038 krooni, Saare maavanem Jüri Saar aga suutis Kivimäega võrdsele põhipalgale juurde hankida koguni 224 304 krooni lisatasusid!
?Igal juhul tuleb selle lisatasuga ka rohkem tööd juurde,? põhjendas Võru maavanem Mait Klaassen lahkuva valitsuse poolt värskelt määratud 52 500kroonist lisasissetulekut. ?Hädaolukorraks valmisoleku seadusega tuleb tõesti tõsist tööd teha - moodustada töögrupid ja need kokku töötama panna. Et Pärnus see jant (metanoolikatastroof - toim.) hästi läks, oli puhas juhus. Kuid kui peaks tulema näiteks metsatulekahjud mitmes maakonnas korraga, peab kogu see meeskond olema kokku mängima pandud juba enne hädaolukorra tekkimist,? selgitas ta.
Seotud lood
Akadeemiline haridus peab käima käsikäes ettevõtliku mõtteviisi, loovuse ja digipädevustega, usub EBS Gümnaasiumi direktor Kersti Uudla.