Tallinna väärtpaberibörsile iseloomulik stabiilne aktsiahindade liikumine ei käinud möödunud nädala viimasel tööpäeval Hansapanga aktsia kohta, mis tõusis 2,2, tasemeni 173,75 krooni. Suured plokktehingud ja üle 20 mln kroonine käive näitasid, et aktsiat ei liigutanud kohalik huvi.
Lisaks sellele võis aktsia kiiret liikumist veidi mõjutada ka see, et lõppenud reede oli optsioonireede ehk päev, mil sulgusid jaanuarikuusse kirjutatud optsioonilepingud.
Hansapanga aktsia, mis vahetult pärast terroriakti liikus 130 krooni läheduses, on tõusnud nelja kuu jooksul kokku juba kolmandiku ning jõudnud taas uue kõrgeima tasemeni pärast 1997. aasta novembrikuud.
Ülejäänud turg liikus suhteliselt stabiilselt.
Eesti Telekomi aktsia sulgus 74 kroonil ehk 0,7 plussis.
See aga ei tähendanud seda, et aktsia hinnanoteeringud oleks päeva jooksul tõusnud. Need jäid võrreldes neljapäevaga täpselt samaks.
Jälgides reedel Euroopa börse ja ka telekomisektorit, siis aktsial erilisi võimalusi tõusmiseks polnud.
Nimelt hoidsid reedel üles-alla laperdavaid välisturge oma käpa all tehnoloogiagigantide kehvapoolsed majandustulemused ning lisaks sellele polnud näha ka märke, et maailma juhtivad ettevõtted hakkaksid raskest majandusolukorrast aasta teisel poolel kiiresti välja tulema.
Tundub, et nädal tagasi oma maksejõuetusest teatanud XXL.EE aktsionärid muutusid järjest lootusetumaks.
Kuigi ettevõtte aktsiatega reedel tehinguid ei tehtud, oldi aktsiaid nõus müüma juba 1,20 krooni eest.
Seotud lood
Olen veendunud, et tehisintellekt (AI) on saamas meie elu lahutamatuks osaks, kuigi selle juurutamine ja kasutuselevõtt võib võtta kauem aega, kui paljud eeldavad. Oleme juba näinud, kuidas AI suudab tõhusalt lahendada äärmiselt keerukaid ülesandeid. Samas on see tehnoloogia veel üsna kaugel täielikust äriprotsessidesse integreerimisest, mis nõuab põhjalikku tööd ja aega.