?Mitmed meie konkurendid Läänemere laevanduses toetavad oma firmasid maksumaksja rahast, kas otse eelarvest või maksusoodustuste kaudu,? ütles peaminister Siim Kallas eile, esinedes Riigikogu ees ettekandega Eesti ettevalmistustest Euroopa Liiduga ühinemisel.
Kallas ütles, et tõenäoliselt hakkab ka Eesti riik ajutiselt toetama reisijatevedu Läänemerel.
?Suurepärane,? kommenteeris Hansatee peadirektor Kalev Järvelill.
Kallas rõhutas, et Läänemere laevaliikluse doteerimine oleks ajutine lahendus. ?Siis peame vastama teiste majandusharude esindajatele, miks nendele selliseid tugisüsteeme ei võimaldata. Seda küsivad nii töösturid kui ehitajad,? ütles Kallas.
Peaministri nõuniku Madis Üürikese ütlust mööda hakatakse toetust tõenäoliselt maksma riigieelarvest, täpset summat ei osanud ta öelda.
Kalev Järvelille hinnangul peaks toetus olema 400?500 miljonit krooni aastas, kui turistide arvu ja laevaliikluse mahtu tahetakse säilitada senises mahus.
?Toetuse mõte oleks leevendada võimalikku tagasilööki Eesti turismile. Tax-free kadumine ilma alternatiivse toetuseta võib tähendada äkilist piletihinna tõusu ja turistide arvu langust,? ütles Üürike.
Peaministri sõnul oleks edaspidiseks tegutsemiseks lahendus, kui koostöös teiste Euroopa Liidu maadega asuks Eesti võitlema õiglase konkurentsi kehtestamise eest Läänemerel.
?Konkurents laevanduses on moonutatud. Näiteks Soomes ja Rootsis maksab riik lavafirmadele ulatuslikke subsiidiume. Samuti Ahvenamaa eristaatuse tõttu, mida läbivad laevad võivad jätkata maksuvaba kaubandust,? ütles Üürike.
Lennujaama juhid on arvutanud, et kui tax-free-kaubandus kaob 2004. aastal, kaotab lennujaam 17 miljonit krooni aastas.
Siim Kallase ütlust mööda on Euroopast olemas vastupidine kogemus, kus lennujaamades toimuva kaubanduse käibed on üha suurenenud.
Konsultatsioonifirma Ernst & Young uurimuse kohaselt laekub riigile reisilaevandusest maksude näol aastas ligi 600 miljonit krooni. Liikluse vähenemine 20?30 protsendini praegusest mahust, nagu on ennustatud, tähendaks riigikassale saamata tulu 400?500 miljoni krooni ulatuses. Maksuvaba kaubanduse kaotamise esmast mõju Eesti majandusele hindas Ernst & Young 3?5 miljardile kroonile aastas.
Siim Kallase sõnul on Euroopa Liidu liikmesriigid Eesti laevadel maksuvaba kaubanduse säilitamise suhtes jäigalt eitaval seisukohal.
Eelmine valitsus eesotsas peaminister Mart Laariga lubas taotleda 6,5aastast üleminekuaega. Sama pika hingetõmbeaja said Soome ja Rootsi 1993. aastal.