Jaekaubandusturu muutused lähiaastail

Kaubanduskeskuste areng on suund kaubanduse kontsentreerumisest ja ostumagnetite mõjujõu kasvust. Ka ketistumine hoogustub tänu tekkivatele ostukeskustele. On selge, et ostukeskuse rentnike taseme ühtlus ja pakutava mitmekesisus on mõõdupuuks konkurentsis.

Kaubanduskeskuste arv on kahekordistunud kahe viimase aasta jooksul ? võiks ju küsida, kas pole juba liiast? Kuid kuna enamik kaubanduses lisanduvast kaubanduspinnast asub Tallinnas, tuleb arvestada turistide ning Tallinna kui ümberkaudsete piirkondade tõmbeindeksiga. On oodata ka vähemkonkurentsivõimeliste kaubanduskettide pankrotistumist või reorganiseerumist.

Ketistunud toidu-ja esmatarbekaupluste läbimüügi jätkuv kasv viitab konkurentsi kasvule, hinnasojale igapäevakaupade osas ja kasinale püsikliendi lojaalsusele.

Kuniks ostja valib parema hinna järgi, on Eesti turg avatud uutele kaubanduskettidele. Sest mida globaalsem on turule sisenev kett, seda paremad on tema kaubahanke tingimused ning seda suurem on võimalus konkureerida parima hinna nimel ostjaskonnale nn. turule sisenemise faasis.

Seega on tänase Eesti ja Baltikumi regiooni jaekaubanduse jagunemine mitte enam Skandinaavia investorite huviorbiidis, vaid usutav on Euroopa ja maailma kaubanduskettide sisenemine Skandinaavia turule läbi viimaste osaluse Baltikumis.

Mainitud investeeringute liikumine ei ohusta lahikaupluste tulevikku. Küll aga muudab kettide kandumine linnast välja lähikaupluste reorganiseerumist ja valmisolekut muutuva konkurentsi tingimustes. Lähikaupuste läbimüügi osakaal on kull uuringutele tuginedes langenud 10-15 võrra võrreldes teiste kaupluste tüüpide läbimüügiga, kuid see on vaid mark jaekaubanduse korrastumisest ning osakaalude proportsioonide lahenemisest Ida-Euroopa tasemele.

Lähikaupluste roll jääb, kadumas ja muutumas on ühe-mehe-ettevõtete ja katsetajate sektor. Juhukaupmeestel on raske konkurentsis pusida juba ainuuksi kasvavate hügieeninõuete osas.

Autor: Margit Raid