• OMX Baltic−0,28%321,84
  • OMX Riga1,23%978,91
  • OMX Tallinn−0,32%2 270,71
  • OMX Vilnius−0,29%1 501,71
  • S&P 500−0,52%7 623,68
  • DOW 30−1,23%52 215,16
  • Nasdaq −0,21%25 955,34
  • FTSE 100−0,32%10 690,36
  • Nikkei 225−0,34%62 693,16
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,44
  • OMX Baltic−0,28%321,84
  • OMX Riga1,23%978,91
  • OMX Tallinn−0,32%2 270,71
  • OMX Vilnius−0,29%1 501,71
  • S&P 500−0,52%7 623,68
  • DOW 30−1,23%52 215,16
  • Nasdaq −0,21%25 955,34
  • FTSE 100−0,32%10 690,36
  • Nikkei 225−0,34%62 693,16
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,44
Eilne Äripäeva uudis teadvustas, et 2001. aastal asutati uusi välisosalusega ettevõtteid 10 korda vähem kui 1993. aastal. Kas tegemist on ohusignaaliga välisinvesteeringute peatumisest?
Toimetuse arvates tähendab see pigem tendentsi, et kes on Eestisse tulnud, see on ka siia jäänud. Eesti majandus on tänu maksusüsteemile võitnud ? kasumi reinvesteerimisest uude tootmisse, mis kehtib ka välisosalusega ettevõtete kohta.
Ühiskonna jõukuse kasvades kasvavad ka firmad ja paratamatult tuleb teha suurem esmane investeering ? nt uue aktsiaseltsi loomine on võimalik alles 400 000 kroonist, siin on kasv samuti 10 korda. Kui varem võis luua kümme väikest (välisosalusega) aktsiaseltsi, siis nüüd tuleb asutada tunduvalt suurem. See võib ühest küljest selgitada veidi ärevaks tegevat statistikat, justkui välisinvesteeringud kahaneksid.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele