Eesti on välisinvestoritele jätkuvalt atraktiivne

Eilne Äripäeva uudis teadvustas, et 2001. aastal asutati uusi välisosalusega ettevõtteid 10 korda vähem kui 1993. aastal. Kas tegemist on ohusignaaliga välisinvesteeringute peatumisest?

Toimetuse arvates tähendab see pigem tendentsi, et kes on Eestisse tulnud, see on ka siia jäänud. Eesti majandus on tänu maksusüsteemile võitnud ? kasumi reinvesteerimisest uude tootmisse, mis kehtib ka välisosalusega ettevõtete kohta.

Ühiskonna jõukuse kasvades kasvavad ka firmad ja paratamatult tuleb teha suurem esmane investeering ? nt uue aktsiaseltsi loomine on võimalik alles 400 000 kroonist, siin on kasv samuti 10 korda. Kui varem võis luua kümme väikest (välisosalusega) aktsiaseltsi, siis nüüd tuleb asutada tunduvalt suurem. See võib ühest küljest selgitada veidi ärevaks tegevat statistikat, justkui välisinvesteeringud kahaneksid.

Teisest küljest on siiski vähe näiteid, et välisinvestor on Eestist lahkunud. Mõni välisinvestor, näiteks Ernesto Preatoni, kelle tegemisi on kriitiliselt kajastatud, on seda teha ähvardanud, kuid pole ähvardust teoks teinud. Kapital on kaalutlev ja ilmselt on tegutsemine soodsas majanduskeskkonnas tähtsam kui pihtasaamine põhjendatud kriitikanooltega. Võib prognoosida, et välisosalusega ettevõtteid tuleb juurde ikkagi rohkem kui kaob.

Välisinvestorite arv on kahtlemata oluline, kuid veelgi tähtsam on välisinvesteeringute summa ise. Otseinvesteeringud jätkavad Eesti Panga andmetel kasvu, kusjuures suur osa selles kasvus on reinvesteeritud tulul. See on Eesti õnnestunud maksupoliitika tulemus. Kasvule orienteeritud maksupoliitika peab Eesti igal juhul säilitama, rääkigu siseopositsioon või välisopositsioon Euroopa Liidu näol mida tahes.

Kuivõrd erastamine on põhiliselt lõpule jõudnud, siis ei saagi oodata välisinvestorite arvu kiire mehaanilise kasvu jätkumist. Veel on erastamata suured riigivara tükid, nagu Eesti Energia, Tallinna Sadam, osa Eesti Telekomist ja Raudteest ? need saavad minna vaid suurtele strateegilistele investoritele. Ebaõnnestunud Narva Elektrijaamade kosilane, NRG Energy, ei tohi veel peatada koera sabast ülesaamist.

Eesti peab hoolitsema, et väiksematel välisinvestoritel ei jääks siiatulek kohaliku bürokraatia taha. Paljud toimingud, nagu hüpoteegi seadmine kinnisasjale, võtavad liiga kaua aega. Nendele riikidele, kellega me end võrrelda soovime, jääb meie tööjõu kvaliteet kõvasti alla, ja isegi üllatavalt palju. See nõuab radikaalset kõrg- ja kutseharidusreformi. Kvalifitseeritud tööjõu olemasolu on üks tähtsamaid välisinvesteeringu saamise tingimusi. Samas hakkab kaduma siinse tööjõu odavuse eelis, mis võis varasematel aastatel peamise põhjusena ettevõtlust siia peibutada.

Kui aga kõrvutada end Ida-Euroopaga, siis on pilt jällegi rõõmsam. Pealegi ? välisinvesteeringud ei pruugi Eestisse tulla mitte ainult ettevõtluse vormis, vaid ka siinsesse maasse ja kinnisvarasse.