PM: Eesti peab kalapüüki vähendama neljandiku

Juhul kui määrus allkirjastatakse ja Eesti ühineb Euroopa Liiduga 2004. aasta alguses, hakkab see Kalaliidu tegevdirektor Valdur Noormägi ütlust mööda kehtima ka meie kohta, kirjutab Postimees.

?Väljapüükide vähendamine võib seada ohtu Eesti kalatööstused, sest pole teada, millised püügikvoodid meid nii Liivi lahel kui ka mujal ootavad,? rääkis Noormägi.

Eesti on kirjutanud vastulauseid rahvusvahelisele kalanduskomisjonile ja neid põhimõtteid kaitsnud või püüdnud Euroopa Liidule selgitada kalandusalastel läbirääkimistel ja konsultatsioonidel.

Euroliiduga ühinemisel meie vastulauseid ega tegelikke ressursse ei arvestata ja Rahvusvaheline Läänemere Kalanduskomisjon võib nimetada Eestile küllalt väikesed püügikvoodid, mis siinsete tööstuste vajadusi ei kata.

Liivi laht peaks kalapüügiks jääma eestlastele ja lätlastele, kuid Eesti seal oma majandusvööndit, kuhu teistel riikidel asja ei oleks, kehtestanud pole. Tõenäoliselt teeb seda Liivi lahe vetes Läti.

Eesti on liitumisläbirääkimistel kalanduse peatüki sulgenud ja karta on, et euroliiduga ühinemisel uuteks läbirääkimisteks seda enam ei avata.

Kui Põhjamaade jaoks on kilu eelkõige loomasööt (kalajahu - toim.), siis siinsetele kalatööstustele vajalik toore konservide valmistamiseks ehk inimtoit.

Et üleliigseid võimsusi ehk laevu alles ei jääks, nõuab EL kalalaevade purukslõikamist. Noormägi hinnangul võib see Eestis tähendada kuni 60 laeva lõhkumist.

Kui Euroopa Liit kompenseerib oma kaluritele laevade mahakandmise, siis Eesti seda praegu rahapuudusel ei tee. Meie kalurid võivad laevade mahakandmisel riigi toetust loota siis, kui Eesti on Euroopa Liidu liikmeks saanud.