Talupojatarkus aitab ka mainekujunduses

Mainekujunduse all räägitakse Eestis tihti läbisegi turundusest, meedia- ja avalikussuhetest, brändingust, etiketist ja veel millest iganes. Iga kingsepp püüab jääda oma liistule kindlaks ning konsultant õpetab kliendile ikka seda, mida ise oskab.

Mis on aga siis need lihtsad tõed ja võtted, mille rakendamisel piisaks ka firmajuhtide endi tarkusest ning mis võiksid aidata kaasa ettevõtte tuntuse kasvule, maine paranemisele ning kokkuvõttes toodete-teenuste müügist saadava tulu maskimiseerimisele? Lühidalt järjekorras.

Ilma selleta, et me suudaksime kaardistada kõik meie ettevõtte tegevust mõjutavad isikud ja huvigrupid (stakeholders), pole efektiivset kommunikatsioonitegevust ega suunatud mainekujundust. Kuid kaardistamisest ainuüksi ei piisa ? olemasolev ajaline ja rahaline ressurss tuleks kõrvutada prioriteetsemat ?sundkommunikatsiooni? vajavate huvigruppide nimekirjaga ning vastavalt võimalustele luua kindlale strateegiale allutatud taktika iga sihtgrupi mõjutamiseks. Ettevõtte mainekujundusest rääkides keskendutakse tavaliselt sellistele sihtgruppidele nagu meedia, valitsusasutused, pangad, suurkliendid, jne.

Samal ajal kui korporatiivne identiteet kujuneb väga pikaajaliselt, tavaliselt aastatega, saavad turundus, reklaam, avalikud suhted aidata kaasa firma toodangu müügile ka oluliselt lühemaajalisel skaalal. Pressiteated, reklaamikampaaniad, suurklientidele suunatud eripakkumised ja seaduseloojatega istutud lõunad on just sellise kommunikatsiooni abivahenditeks. Kuigi tootepõhise kommunikatsiooni peamiseks vahendiks on reklaam, võib seda meediasuhete osas kindlasti toetada tootetutvustustega vastavates rubriikides, olgu siis otsesel või kaudsel viisil.

Nii kahju kui see ka pole, ei ole ma näinud palju lühiajalisele müügi kasvule orienteeritud tasuta suhtekorralduskampaaniaid, mis toimiksid lahus korraliku eelarvega reklaamikampaaniast. Oluline on iga sihtrühmaga töötamisel silmas pidada pidevalt kaht ajalist dimensiooni, mida saab lihtsustatult taandada kliendi pikaajalisele harimisele ja reklaamikampaaniale.

Reklaami- ja müügimees on kui saagikoristajad, kes võtavad lõikuse, kuid vilja hulk ja kvaliteet sõltuvad paljuski külvaja ja kastja eelnevast tööst ? suhtekorraldus ehk avalikkussuhted, bränding jms on paraku eeskätt pikaajalise mainekujunduse tööriistad, mille vilju maitseme alles aastate pärast, kuid mis seisavad pidevalt ka meie igapäevase müügitöö foonil.

Kuna me kõik viibime suure osa ajast avalike kommunikatsioonivahendite raadiuses, on meile omane arvata, et kõige tõsisem ja vajalikum kommunikatsioonivorm on meediasuhted. Meedias loodud maine saadab paljusid ettevõtteid ja -võtjaid ning meediasuhted on olnud ka peamiseks tuluallikaks suhtekorraldusfirmadele viimase 7 aasta jooksul.

Kui soovite oma mainekujundust teha suures osas avaliku meedia toel, tasuks jälgida, et kulutatud energia õigesse kohta läheks. Juba ammu pole paljukiidetud pressiteated efektiivseks meediakommunikatsiooni vormiks, sest neid saadetakse Eestis hinnanguliselt iga päev välja keskmiselt sadakond. Loogika ütleb, et tähelepanu pälvivad vaid vähesed.

Seevastu julgeks oma äriga edasipürgijale soovitada pigem vahetuid kohtumisi ajakirjanikuga, kes kirjutab-räägib selles kanalis, mida jälgivad ka teie sihtrühmad. Konkreetne, eristuv, tavapärasest ehk kummalisem sõnum, mida ilmestavad faktid ning statistika ja mida te suudate ajakirjanikule selgeks teha 5?10 minutiga, võivad osutuda teie eduka tasuta meediasuhtluse verstapostideks.

Julgen ka soovitada, et meediasuhtluses tasuks senisest enam kasutada ära kollase ehk meelelahutuslikuma ajakirjanduse võlusid, sest sealt saadavale informatsioonile oleme meie ja kindlasti ka meie sihtgrupid avatud keskmisest rohkem. Nali on alati olnud parim sõnumitooja. Ja jällegi on meedia nõus teist rohkem rääkima, kui te midagi korraldate, mitte lihtsalt ei pajata.

Bränd on see siduv tervik, mis koondab endasse kõik hea ja halva, mis teist, teie firmast ja teie teenusest räägitakse ja arvatakse. Tavaliselt koonduvad need suhtumised teie firma visuaalsesse sümboolikasse, toote- ja firmanimesse.

Brändi identiteedi ehk selle, mida tahate, et teist teatakse, ning brändi imago ehk selle, mida teist tegelikult arvatakse, vahel on sageli priske erinevus. Maineloomine kõige käepärasemate vahenditega algabki tavaliselt selle erinevuse lahtimõtestamisest. Kommunikatsioonistrateegia ja -taktikad aitavad juba konkreetsete meetmetega kaht pilti teineteisele lähendada.

Äri tehes ei tohiks unustada, et tõsiseltvõetavad brändid sünnivad aastakümnetega või ülisuurte rahaliste kulutustega laus-ajupesu toel. Seega, kui teie valdkonnas pole sellise kategooria alla mahtuvaid konkurente, siis võite rahuliku südamega suhtekorraldus- ja mainetegevuse toetada tavalisele talupojaloogikale ning loodetavasti saavutate ka edu. Kuid ilma sihipärase ja lahtimõtestatud sihtgrupipõhise kommunikatsioonitegevuseta pole loota edu ka mainekujunduse vallas. Talupojatarkusestki on kasu vaid põllul.