Tallinna Tehnikaülikooli Eesti majanduse instituudi vanemteaduri Teet Rajasalu hinnangul toob astmeline tulumaks kaasa ainult tulude jagamise ja peitmise. ?Astmeline tulumaks poleks seetõttu eriti mõttekas,? ütleb ta.

Analüütik Ardo Hanssoni arvates raskendab maksusüsteemi keerulisemaks muutmine kindlasti maksuameti tööd. ?Mida lihtsam on süsteem, seda enam saab maksukontroll keskenduda rikkamatele maksumaksjatele, kindlustamaks, et ka neilt kõik maksud kätte saadakse,? hindab hetkel Washingtonis Maailmapanga Jugoslaavia peaanalüütikuna töötav Hansson.

Astmelist tulumaksu propageerivasse Keskerakonda kuuluv majandusprofessor Olev Raju väidab vastu, et riik peab uue maksusüsteemi korral suutma võtta rikkamatelt igasuguse võimaluse kasutada erinevaid maksuskeeme. ?Kui me sellega toime ei tule, pole Eesti valmis ka Euroopa Liitu astuma,? nendib Raju.

Maksuameti peadirektor Aivar Sõerd ei näe aga astmelise tulumaksu kehtestamises mingit probleemi. Ta kinnitab, et amet oleks astmelise tulumaksu kehtestamise puhul sama töövõimeline kui praegu. ?Maksude administreerimisel ei teki ka senisest keerulisemate optimeerimisskeemide kasutamisel probleeme,? lubab ta.

Ardo Hanssoni sõnul on Eesti praegune maksusüsteem ennast igati tõestanud.

?Solidaarsuselement rakendub läbi maksuvaba miinimumi ja seda saab ju alati tõsta, et tagada palgatöötajate vahel suuremat võrdsust,? leiab ta. ?Ebavõrdsust elanike hulgas saaks efektiivselt vähendada ka riigi kulutusi kärpides.?

Hanssoni hinnangul on need, kes Eestis soodustusi kõige enam vajavad, seda ka saanud.

Rajasalu arvates on astmelisest tulumaksust mõttekam kergitada tulumaksuvaba miinimumi, sest selle praegune 1000kroonine määr jääb alla 1300kroonisele elatusmiinimumile.

?Nendelt, kellele toimetulekutoetustena raha juurde maksta, pole mõtet ka tulumaksu võtta,? põhjendab Rajasalu. ?Ehk loogiliselt tuleks tulumaksuvaba miinimumi tõsta. Ega surm võta ka sealt, kust pole midagi võtta ehk eesmärk peaks olema igasugust ümberjagamist ja bürokraatiat vähendada.?