"Hinnatõusu tõttu pole kindel, kas tänavu vaatamata suuremale eelarvele rohkem teid remonditakse," ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Liina Tõnisson.

AS Tref direktor Andres Gailit nimetas ühe hinnatõusu põhjusena nõuete suurenemist nii materjalidele kui tööde kvaliteedile. ?Tee kilomeeter tuli kallim nii seetõttu, et sellel tehti varasemaga võrreldes rohkem töid, kui seetõttu, et valati paksem asfaldikiht või kasutati kallimaid materjale,? rääkis ta. ?Näiteks ühel teelõigul kasutasime pealmises kihis hästi kõva kivimit, mis tõstis selle asfaldi hinna kahekordseks. Ning kuigi panime õhema kihi, tuli ka ruutmeeter kallim.?

Ka Eesti ühe juhtiva teede-ehitusfirma AS Talter ehitusdirektor Tarmo Trei tunnistas tööde kallinemist. "Turul tekkinud enampakkumine tõi kaasa tööde korrigeerimise tõusus suunas," sõnas ta. Kui palju tee-ehitus numbrites kallines, on Trei sõnul sisuliselt võimatu öelda. "Ka paigaldatud asfaldi ruutmeetri hind sõltub kihi paksusest ja sellest, kuhu see kiht paigaldatakse," lausus ta. Trei sõnu kinnitab ka kilomeetri tee hind, mis erinevatel objektidel oli tänavu näiteks 2,76 ja 3,65 miljonit krooni.

400 miljoni kroonise aastakäibega Talter oli tänavu üks edukaid teede-ehitajaid, juhtides ka näiteks firmade konsortsiumi, mis remontis ISPA projekti raames 134 miljoni krooni eest teid Harju, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonnas.

Edu loodab Talter järgmisel aastalgi, seda enam, et tänavu Eesti teedeehitusse tulnud 171 miljonit krooni ISPA raha suureneb kahekordseks. "Oleme jõudmas Euroopa lävepakule ja edaspidi tahame laenu asemel rohkem kasutada ISPA ja ühtekuuluvusfondide raha, mis pole laen vaid abi," sõnas Tõnisson. ISPA abi saamise tingimuseks on riigipoolne 25protsendiline kaasfinantseerimine.

Sel aastal remonditi ISPA rahade abil Tallinn-Pärnu-Ikla ja Tallinn-Narva maanteid 120,6 kilomeetri ulatuses, kokku valati teele 310 000 tonni asfaltbetooni. "See oli esimene Eestis läbi viidud ISPA projekt üldse," väitis maanteeameti välisosalusega projektide osakonna juhataja Urmas Konsap.

Järgmisel aastal kavatsetakse ISPA raha eest remontida 120,4 kilomeetrit teed, näiteks Sõmeru-Sämi lõik Lääne-Virumaal ja teelõik Pärnu maakonna piirist Pärnu linnani.

Teede ulatuslik remont on sisuliselt vältimatu, sest kui Eestis remonditakse aastas alla 1000 kilomeetri teid, tuleb teedel defekte juurde. "Viimase viie aasta arvestuses on tänavu esimene aasta, kus defekte ei lisandunud ja teedevõrgu keskmine tase isegi paranes, " ütles maanteeameti peadirektori asetäitja Peeter ?kepast.